Vanaemasid tuleks kuulda võtta ja ka omas kodus ning miks mitte kontorimajas sademevett koguma hakata. Vihmavesi on „pehmem“ kui kraanivesi, see ei tekita katlakivi ja lisaks aiale saab seda mujalgi mitut moodi kasutada.
Jah, Eestis ei ole otseselt veepuudust, kuid kuumadel suvedel langeb veekogude ja põhjavee tase mõnel pool sedavõrd, et kaevud jäävad kuivaks ja omavalitsused keelavad joogiveega aiamaa ja muru kastmise.
Ent olukorras, kus meie planeedil pole 40% inimestest mageveele juurdepääsu ja iga päev sureb janusse mitu tuhat inimest, tuleks meil meelde tuletada sõna „solidaarsus“ tähendus ja kasutada seal kus võimalik vihmavett või ka „halli“ ehk kodukeemiast saastumata kasutatud majapidamisvett.
Vabalt saadaolev joogivesi on varandus, mille tegelikust tähtsusest saame aru siis, kui seda enam ei ole. Luksus kasta joogiveega aeda, pesta pesu, lasta seda lihtsalt vetsupotist alla on suures pildis raiskamine.
Erinevad viisid vihmavee kogumiseks
Eramajas ja väiksemas kontorimajas on vihmavee kogumiseks mitmeid vähem moodsaid ja kaasaegseid mooduseid.
● Kõige lihtsam kogumise viis on panna vihmaveetoru alla veetünn ja kogunev vesi aias ära kasutada. Miinuseks on kogumisnõu avatus, vee liigse soojenemise, külmumise ja saastumise oht.
● Teine variant on kaevata tünn maa sisse, siis ei riiva see silma ja on ilmastiku eest kaitstud.
● Kolmas variant on maja renoveerimise käigus kaevata maa sisse suur veemahuti, kuhu jookseb vihmavesi kõikidest rennidest ja mille külge omakorda saab ühendada kraani ja kastmisvooliku.
● Ehitamise või renoveerimise käigus tuleks elamu veevarustus otsast peale planeerida ja lülitada nii kogutav sademevesi kui ka majapidamises tekkiv „hall“ vesi veevärki. Süsteem on ilmastikukindel ja aasta ringi kasutatav ning keskkonnasäästlik. Joogivesi jääb sellisel juhul jooksma üksnes kraanidest, mida avatakse söögitegemise, joomise või hambapesu ajal.
Kortermajas tulevad vihmavee kogumisel kõne alla lihtsamad variandid, moodsad lahendused tuleks sisse kirjutada juba elamu planeerimise faasis. Olemasolevates hoonetes lepitakse ühistuliselt kokku vihmaveetorudest tuleva vee kogumine ja selle kasutamine ühisaias või koristusalal nii, nagu seda on tehtud näiteks Tallinnas Alasi tänava uues 40 korteriga elamus.
Vihmavee kasutamise võimalused
Kogutud „looduslikku“ vett saab eri viisidel kasutada. Kuigi loomad joovad meelsasti ka porilombist, ei tasu vihmavett juua, sellega hambaid pesta või toitu keeta. Ka nõusid ei soovitata vihmaveega pesta, kuigi matkal on täiesti tavaline oma nõud jões või vihma käes puhtaks küürida. Alljärgnevalt valik kasutusviise, mille puhul võib kasutada kinnisesse süsteemi kogutud vihmavett või avatud nõust võetud ja näiteks läbi õhukese kanga filtreeritud vett.
● Vihmaveega saab pesta juukseid: pehme vesi teeb need libedaks ja läikivaks, samuti võib vihmavett kasutada õuedušis.
● Lemmikloomade õrn nahk rõõmustab, kui kraanivee asemel kasutada pestes vihmavett, sest ökošampooni te ju juba kasutate!
● Väikeses lastebasseinis võib vihmavett kasutada algul suplemiseks ja hiljem taimede kastmiseks. Sealjuures peaks vältima vee sattumist viljadele, mis aiast otse suhu lähevad, vees võib olla baktereid ja mikroorganisme, millega meie immuunsüsteem toime ei pruugi tulla.
● Pesta võib kõike, autost terrassini.
● Kõik veesilmad aias saab täita vihmaveega.
● Putukahotellide, mesitarude ja loomade jooginõud võib täita vihmaveega.
Kokkuvõtteks
Praegu on õige aeg vihmale ja sellest kasu saamisele mõelda. Kui maja ümber uputab, saab parandustööde käigus puudujäägi plusspoolele tõsta ja vee kokku koguda.
Kui ühistus pole eales juttu olnud vihmavee kogumisest, võib teema tõstatada: vähe on maju, mille ümbrus on haljastamata, ja lilli saab kasta edaspidi ise kogutud veega.
Igas kontorihoones on taimi, mida tuleb kasta – tasub mõelda vihmavee kasutamisele. Ja järgmisena siis juba murukatus, mis aitab hoones ühtlasemat kliimat hoida.
Oleks vaid vihma, millest rõõmu tunda!
● IPCC teise töögrupi raporti järgi elab hinnanguliselt 4 miljonit inimest maakeral tõsises veepuuduses.
● WHO andmetel sureb igal aastal ligi miljon inimest ebakvaliteetsest joogiveest tingitud hädadesse.
● Eesti elanik kulutab ööpäevas keskmiselt 88 liitrit joogikõlblikku vett.
● Aastas sajab Eestis keskmiselt 662 liitrit vihma ruutmeetri kohta.