Krimmi sillal toimus plahvatus pea neli kuud tagasi ja satelliidipiltidelt on näha, et parandustööd alles kestavad.
The Crimean bridge was struck almost four months ago and recent satellite imagery shows that efforts to repair the damage are ongoing.
Over the past few months, workers have replaced the damaged bridge spans and laid new asphalt. pic.twitter.com/q3A7Mvq0HB
— Brady Africk (@bradyafr) February 2, 2023
Läti president: isegi pärast Venemaa lüüasaamist ei kao tema imperialism kuhugi
Läti presidendi Egils Levitsi sõnul ei muutu Venemaa imperialismi poliitika ka pärast lüüasaamist Ukrainas, mistõttu peaks lääs olema valmis oma sõjalist potentsiaali tugevdama.
Läti president leiab, et Venemaa on ajale jalgu jäänud rahvas, sest Moskva ajab 19. sajandi Euroopa riikidele omast poliitikat.
„Asi on selles, et teised riigid, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa, loobusid imperialismi ideedest ja tulid oma poliitika ümberkujundamisega edukalt toime,“ rõhutas Levits ja avaldas kahetsust, et selliseid tõelisi poliitilisi transformatsioone pole Venemaal kunagi toimunud ja et isegi pärast kaotust Ukrainale ei vabane Venemaa imperialismi ideedest.
Lääs peaks Levitsi hinnangul mõistma, et Venemaal prevaleeriv ideoloogia eksisteerib veel kaua ning seetõttu peavad NATO riigid üles ehitama sellise jõu, et Venemaa mõistaks, et tema potentsiaalne rünnak NATO vastu toob kaasa lüüasaamise ja surma.
„Ühiskond peab mõistma, et sõjaliste kulutuste suurendamine on julgeoleku garant ja rahu hind,“ lisas Levits.
Putin võrdles sõda Ukraina vastu võiduga Natsi-Saksamaa üle
Venemaa president Vladimir Putin võrdles tänast sõda Ukraina ja tema lääneliitlaste vastu Venemaa võiduga natsi-Saksamaa vastu Teises maailmasõjas, tähistades Stalingradi lahingu 80. aastapäeva.
Putin ütles, et on kindel Venemaa võidus Ukrainas, nagu see juhtus ka 80 aastat tagasi.
Putini sõnul seisab Venemaa taas silmitsi Saksamaaga ning ta kritiseeris Berliini lubadust tarnida Ukrainale Leopard 2 tankid.
Vladimir Putin osales Stalingradi lahingus natsivägede üle saavutatudvõidu 80. aastapäeva mälestusüritusel.
Euroopa Komisjoni juht Ursula von der Leyen teatas, et Haagi luuakse rahvusvaheline keskus menetlemaks Ukrainas toimunud sõjakuritegusid.
„Venemaa peab oma kuritegude eest kohtus vastutama. Ukraina ja Euroopa Liidu prokurörid teevad juba koostööd. Kogume tõendeid ja esimese sammuna on mul hea meel teatada, et Haagi luuakse rahvusvaheline Ukraina agressioonikuritegude menetlemise keskus,“ ütles Euroopa Komisjoni juht Kiievis.
„See keskus hakkab koordineerima tõendite kogumist, mis liidetakse ühisesse uurimisrühma, mida toetab meie agentuur Eurojust [Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase koostöö Amet],“ ütles von der Leyen.
„Seega oleme valmis alustama väga kiiresti tööd nii Eurojusti, Ukraina, meie ühise uurimisrühma partnerite kui ka Hollandiga,“ lisas ta.
Von der Leyen viibib Kiievis, kus ta ja teised Kiievit külastavad EL-i ametnikud näitavad oma toetust ning lubavad Ukrainale sõja aastapäeva eel sõjalist, rahalist ja poliitilist abi.
Taani plaanib Saksamaalt osta 20 remonditud Leopardi ja need Ukrainale saata.
Euroopa Liit koolitab välja veel 15 000 Ukraina sõdurit
Euroopa Liit (EL) koolitab oma sõjalise abistamise missiooni raames välja täiendavalt 15 000 Ukraina sõdurit, teatas liidu välispoliitika juht Josep Borrell neljapäeval.
„Venemaa tõi sõja Euroopasse tagasi, kuid Ukraina võitleb jätkuvalt,“ säutsus Borrell.
Russia brought war back to Europe, but Ukraine keeps fighting back. Glad to announce to PM @Denys_Shmyhal that EU Military Assistance Mission #EUMAM will train additional 15.000 Ukrainian soldiers, taking the total number of EUMAM trained personnel to 30.000.
— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) February 2, 2023
(1/2) pic.twitter.com/cLTspN6MBz
„Rõõm on teatada [Ukraina peaministrile] Denõss Šmõgalile, et EL-i sõjalise abi missioon EUMAM koolitab välja täiendavalt 15 000 Ukraina sõdurit, mis suurendab EUMAMi koolitatud personali koguarvu 30 000-ni.“
Borrell teatas ka, et EL annab 25 miljoni euro väärtuses varustust ja koolitust Ukrainas miinitõrjeoperatsioonide jaoks.
„Tsiviilelanike ja nende elatise kaitsmine on prioriteet,“ ütles ta.
Kramatorskit tabas Venemaa rakettide uus rünnak
Kramatorsk langes neljapäeval Venemaa uue rünnaku alla, vaid päev pärast seal toimunud raketirünnakut elumajale, milles hukkus vähemalt kolm inimest.
Kaks raketti maandusid veel käimasoleva päästeoperatsiooni lähedal elamurajoonis, vahendab CNN.
Esialgse teabe kohaselt on neljapäevased rünnakud kaasa toonud tsiviilohvreid, ütles piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Pavlo Kõrõlenko, kuid pole selge, kui palju.
„Kramatorskit raputasid taas plahvatused, kui venelased sooritasid veel kaks raketirünnakut,“ ütles Kõrõlenko sõnumsiderakenduses Telegram. „Jälle tabasid nad kesklinna elumaju.“
Linnapea Oleksandr Hontšarenko kinnitas, et Kramatorski vastu oli raketirünnak ja kutsus elanikke üles pommivarjenditesse jääma.
Kolmapäevaõhtuses rünnakus hukkus kolm ja sai vigastada kaheksa inimest, kellest kahe seisund on kriitiline, ütles Hontšarenko.
Venemaalt põgenenud ohvitser tunnistab: „meie väed piinasid ukrainlasi“
Konstantin Jefremov ütles BBCle antud intervjuus, et Venemaa peab teda nüüd reeturiks ja ülejooksikuks.
„Vabandan kogu Ukraina rahva ees, et tulin nende koju kutsumata külalisena, relv käes. Jumal tänatud, et ma kellelegi haiget ei teinud. Ma ei tapnud kedagi. Jumal tänatud, et mind ei tapetud.“
Ta lisas: "Mul pole isegi moraalset õigust ukrainlastelt andestust paluda. Ma ei saa endale andestada, seega ei saa ma oodata, et nad mulle andestaksid.“
Vene väed rajavad Luganskisse täiendavaid sõjaväehaiglaid
Vene okupatsiooniväed muutsid ajutiselt okupeeritud Luganskis kolm tsiviilraviasutust sõjaväehaiglateks. Vene väejuhatus eeldab haavatud sõdurite arvu suurenemist. Ukraina sõjaväe teatel ravitakse haiglas umbes 100 Vene sõjaväelast.
Uus haigla rajati kohaliku sünnitusmaja territooriumile. Nüüd peavad Luganski elanikud lapse sünnitamiseks sõitma Venemaa Föderatsiooni, sest piirkonnas enam sünnitusmaju pole.
„Okupatsiooniväed on juba muutnud kolm Luganskis asuvat tsiviilhaiglat sõjaväehaiglateks. Vaenlane valmistub lahingute eskaleerimiseks Luganski rindel ja suurendab haavatud sõdurite voodikohtade arvu,“ teatas Ukraina kindralstaap.
Sõjaväehaiglates töötavad Vene arstid, kuna okupatsiooniväed ei usalda kohalikke arste.
Austria saadab välja neli Vene diplomaati
Austria kuulutas neli Venemaa diplomaati persona non grata'ks rahvusvaheliste lepingutega vastuolus oleva käitumise eest, teatas välisministeerium neljapäeval.
Reutersi andmetel on kaks neljast diplomaadist alalises esinduses ÜRO juures Viinis ning tegutsesid ÜRO ja Austria vahelise lepinguga kokkusobimatul viisil. Ülejäänud kaks on Venemaa saatkonna töötajad, kes tegutsesid oma diplomaatilise staatusega kokkusobimatul viisil.
Ursula von der Leyen jõudis Kiievisse.
Good to be back in Kyiv, my 4th time since Russia‘s invasion.
This time, with my team of Commissioners.
We are here together to show that the EU stands by Ukraine as firmly as ever.
And to deepen further our support and cooperation. pic.twitter.com/zf8fvoNKnG
— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) February 2, 2023
Baltimaade ja Poola spordiministrid mõistavad hukka püüded lubada agressorriikide esindajad suurvõistlustele
Balti riikide ja Poola spordiministrid toonitavad ühisavalduses, et spordiorganisatsioonid ei peaks muutma oma taunivat hoiakut Venemaa ja Valgevene osas. Ministrid rõhutavad, et püüe lubada agressorriikide sportlased taas rahvusvahelistele võistlustele legitimeerib Venemaa ja Valgevene poliitilisi otsuseid ning juhib tähelepanu kõrvale rünnakult Ukraina vastu.
„Oleme koos sarnaselt mõtlevate riikidega juba sõja alguses väga selgelt väljendanud oma seisukohta, et Venemaa ja Valgevene sportlastel ei ole kohta meie sportlastega sama stardijoone taga. Eesti seisukoht ei ole selles küsimuses muutunud. Ühisavaldusega anname selge signaali – peame jätkuvalt tegema kõik selleks, et agressorriike maksimaalselt isoleerida. Sõda Euroopa südames Ukrainas jätkub ning peame selle lõpu nimel pingutama ka spordirindel,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman. Samuti otsustati pöörduda Põhjamaade kolleegide poole, et kutsuda neid avaldusega liituma.
Ministrid toonitavad, et hindavad kõrgelt kõigi spordiorganisatsioonide ja -ühenduste panust, kes on kõrvaldanud Venemaa ja Valgevene sportlased ning esindajad rahvusvahelistelt võistlustelt ja organisatsioonidest. „Kutsume neid üles mitte muutma oma seisukohta enne, kui Venemaa ja Valgevene on lõpetanud agressiooni Ukraina vastu. Peame tagama õigluse ja vastutuse, viies sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi toimepanijad kohtu ette,“ seisab avalduses.
Allakirjutanud taunivad Rahvusvahelise Olümpiakomitee püüdeid tuua agressorriikide sportlased tagasi rahvusvahelistele võistlustele. Ministrid rõhutavad, et püüe lubada Venemaa ja Valgevene sportlased rahvusvahelistele spordivõistlustele neutraalse lipu all õigustab nende riikide poliitilisi otsuseid ja laialdast propagandat, milles kasutatakse sporti ka viisina viia tähelepanu kõrvale agressioonilt Ukraina vastu. „Pidades silmas spordiliikumise autonoomiat, oleme veendunud, et Venemaa ja Valgevene sportlaste rahvusvahelistele võistlustele naasmise lubamine võib samuti asetada raskesse olukorda ja lisasurve alla sportlased, kes nendega võistlevad või spordiüritustel kokku puutuvad,“ märgivad ministrid.