BLOGI | Satelliidipildid näitavad pikki järjekordi Venemaa piiril. Vene meedia libareferendumist: 97% hääletas poolt

Torujuhtme operaator Nord Stream AG ütles teisipäeval, et pole teada, kaua võiks gaasitranspordi infrastruktuuri taastamine aega võtta.

Ettevõte ütles ka, et eile registreeritud gaasilekkest põhjustatud märkimisväärne rõhulangus viitab torujuhtme tugevale füüsilisele kahjule. Nord Stream teavitas juhtunust viivitamatult rannavalvet ja on alustanud kõigi vajalike ressursside mobiliseerimist kahjude hindamiseks koostöös kohalike võimudega. „Intsidendi põhjused selgitatakse välja uurimise tulemusena,“ lisati.

Välisminister Urmas Reinsalu kommentaar seoses Nord Streami torujuhtmete gaasilekkega:

„Olukord Läänemere ruumis on äärmiselt murettekitav. Eesti Vabariik mõistab hukka ründed Euroopa Liidu majandusruumis olevate infrastruktuuri rajatiste vastu. Avaldame solidaarsust liitlastele ja partneritele, kelle majandusvööndis need rünnakud on toimunud. Peame oluliseks alustada riikidevahelisi konsultatsioone asjaolude tuvastamiseks ning võimalike edasiste sammude kavandamiseks.“

Vene väed ründasid tund aega tagasi Harkivi tsiiviiltaristut, pihta sai elektrialajaam.

Läti valitsus kuulutas välja eriolukorra Läti-Vene piiril

Läti valitsus otsustas täna seoses Venemaa mobilisatsiooniga välja kuulutada eriolukorra omavalitsustes, mis asuvad Läti-Vene piiri ääres.

Eriolukord hakkab kehtima kolmapäevast kuni selle aasta detsembrini. Piiril eriolukorra välja kuulutamisega sulgetakse ka Pededze piiripunkt.

Eriolukorra korraldus tähendab, et Läti-Vene piiril tugevdatakse piirivalvet ning suurendatakse kontrolli saabuvate Venemaa kodanike suhtes. Riiklikud relvajõud, politsei ja julgeolekuteenistus abistavad piirivalvet kontrollimisel.

„Tuvastati kaks detonatsiooni, mis põhjustasid kolm leket,“ ütles Rootsi peaminister Andersson teisipäeva õhtul. „Üks on Rootsi majandusvööndis, kaks Taanis.“

Andersson ütles, et Rootsi ja Taani teabe põhjal peetakse Nord Streami leket tõenäoliselt sabotaažiks.

„See ei ole rünnak Rootsi või Taani territooriumile,“ ütles peaminister Andersson. „Sellegipoolest peab valitsus seda väga tõsiseks vahejuhtumiks, eriti arvestades halba julgeolekuolukorda meie lähipiirkonnas.“

Harkivis kõlas kolm suurt plahvatust ning seal kadus elekter.

Ukraina väed saavutasid idas täiendavaid edusamme

Ukraina sõjavägi avaldas video, mis näitab, et nende väed on Harkivis Oskili jõest ida pool veelgi maid tagasi võtnud.

Ühes teisipäeval avaldatud lühikestest videolõikudest oli näha, kuidas Ukraina sõdur heiskab riigilippu Kupjanski linnast lõuna pool asuvas eeslinnas Kupjansk Vuzlovõs, vahendab CNN. Teistes klippides on näha Ukraina vägede sisenemist lõunapoolsetesse küladesse Harkivi ja Donetski oblastite piiril. Need külad on Korovõi Jar ja Ridkodub.

Nende tagasi vallutamine näitab, et Ukraina väed liiguvad aeglaselt Lõmani linna ümber oma positsioone kaitsvate Vene vägede ümberpiiramise suunas.

Taani peaminister teatas just, et kõik märgid viitavad, et Nord Streami torujuhtmete leketeni viis tahtlik tegevus ehk sabotaaž.

Pressikonverentsil tõdeti, et pole mingit võimalust, et tegemist on õnnetusega ja see pidi olema plahvatuste otsene tagajärg. Augud torujuhtmetes on liiga suured, et olla õnnetuse, näiteks laevaankrute torude pihta sattumise tagajärg.

Lekkeid püütakse küll parandada, kuid ilmselt ei õnnestu see enne, kui torujuhtmes peatatakse gaasivool.

Vene väed kasutasid 24 tunni jooksul droone üle 50 korra

Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas 27. septembril, et Vene väed kasutasid droone, sealhulgas Iraani Shahed-136, viimase ööpäeva jooksul üle 50 korra. Droone kasutati luuramiseks, tule reguleerimiseks ja tsiviilinfrastruktuuri ründamiseks.

Viimase nädala jooksul (19. septembrist 25. septembrini) on Euroopa Liitu sisenenud ligi 66 000 Venemaa kodanikku, mis on üle 30 protsendi rohkem kui eelneval nädalal, teatas Euroopa piiri- ja rannikuvalveagentuur Frontex teisipäeval.

Viimase nädala jooksul sisenes enamik venelasi Euroopa Liitu Soome ja Eesti piiripunktide kaudu, seisab Frontexi avalduses. Viimase nelja päeva jooksul on Soome saabunud 30 000 Venemaa kodanikku.

„Enamikul neist on ELi liikmesriikide või Schengeni assotsieerunud riikide elamisluba või viisa, teistel on topeltkodakondsus. Samuti teatavad liikmesriigid ajutist kaitset vajavate Ukraina kodanike sisenemist, kuna nad põgenevad Ukraina okupeeritud piirkondadest Venemaa kaudu.“

Fontexi hinnangul sagenevad tõenäoliselt ebaseaduslikud piiriületused siis, kui Vene Föderatsioon otsustab piiri sulgeda.

Ja neile, kes pole veel NAFOst kuulnud, väike selgitus:

Vene meedia lõi kokku numbrid, palju on mehi riigist põgenenud:

Karis: isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda

President Alar Karis ütles kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlaste konverentsil, et Eesti ühiskonna tõhus kaitsetegevus saab põhineda üksnes usaldusel. „Usaldusel inimeste vahel, usaldusel riigi, tema juhtide, institutsioonide ning õiguskorra vastu,“ sõna riigipea.

President Karise sõnul tähendab see, et meie riigi juhtimine peab toimuma viisil, mis on võimalikult paljudele Eesti inimestele arusaadav ja toetab usalduse tekkimist, mis omakorda ongi kaitsetahte alus.

Riigipea tõi esile väärtused ja tasakaalupunktid, mis talle kui riigikaitse kõrgemale juhile on saanud oluliseks. „Need on esmalt Eesti põhiseaduse ja seal sõnastatud väärtuste kaitse, teiseks pidev õppimine ja kohanemine ning kolmandaks inimesekesksus ja kogukonnakesksus,“ loetles president Karis.

Puudutades põhiseaduses sätestatud väärtusi osutas president Karis paindlikkusele, mis võimaldab kriisides kehtestada piiranguid ja tegutseda tavaolukorrast jõulisemalt, kuid selgitas, et sealjuures, et tohi unustada põhiseaduslikku alusmüüri. „See on see, mida me kaitseme nii sisemise kui ka välise vaenlase eest, nii sisemise kui ka välise rahu nimel. Ka sõjalise ohu korral ja isegi sõjaajal peab jääma meie juhtmõtteks nende väärtuste hoidmine ja edasi kandmine, millele on rajatud Eesti Vabariigi põhiseadus,“ selgitas president Karis.

Rääkides õppimisest ja kohanemisest, mainis president Karis, et Eesti peab õppima parimatelt, kuidas ennast kaitsta. Ukraina kogemus näitab tema sõnul, kui tähtis on hoida riiki sõjaolukorras toimivana ja ühiskond koondada ühise eesmärgi taha. „Õppetund meile on selge: isegi nähtavalt ülekaaluka vaenlase vastu on mõtet võidelda, kõhkluseta, leidlikult, enesesse uskudes ja liitlasi otsides.,“ lisas president Karis.

Riigipea rõhutas, et võimalikult paljudesse Eesti inimestesse peab kinnistuma teadmine, et ilma tõhusa ja usutava riigikaitseta ei ole riigil, rahval, tema kultuuril ja iseolemisel tulevikku. Oma riiki ei saa me võtta ettemääratud paratamatusena. „Venemaa sõjaline oht on midagi sellist, millega me jääme elama aastateks, aastakümneteks,“ lisas riigipea.

Facebook teatas, et on tuvastanud ja sulgenud laialdase võltskontode võrgustiku, mis levitas Venemaa propagandat Ukraina sissetungi kohta kogu Lääne-Euroopas, vahendab AP.

Facebooki emafirma Meta sõnul oli võrgustikul rohkem kui 60 veebisaiti, mis matkisid tavapäraseid uudisteorganisatsioone, kuid leivtasid Venemaa jututeemasid Ukrainast.

Propaganda levitamiseks Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Ukrainas kasutati üle 1600 võltsitud Facebooki konto. Meta sõnul oli see suurim ja keerukaim Venemaaga seotud võrgustik, mille ettevõte on tuvastanud pärast Ukraina sissetungi algust.

Venemeelsed võimud korraldasid neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas – Luganskis, Donetskis, Zaporižžis ja Hersonis libareferendumid.

RIA Novosti teatel on kõigil neljal rahvahääletusel kokku loetud häältest ligi veerand ning kõik piirkonnad on 97% enamusega hääletanud Venemaaga ühinemise poolt.

Euroopa Liit teatas, et kehtestab sanktsioonid ebaseaduslike annekteerimisreferendumite korraldajatele neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas.

Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna sõitis etteteatamata visiidile Ukrainasse.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa tahab neljal Moskva kontrolli all oleval Ukraina territooriumil inimesi päästa, vahendab AFP.

Kui piirkonnad hääletavad Venemaaga ühinemise poolt, teeb see umbes 20 protsenti Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmi.

„Inimeste päästmine kõigil territooriumidel, kus see referendum toimub... on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,“ ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel ametnikega.

Vene uudisteagentuuride teatel kuulutab Putin reedel need Ukraina piirkonnad Venemaa osaks.

Kümned tuhanded venelased, kes põgenevad mobilisatsiooni eest, üritavad pääseda Gruusiasse ja Kasahstani teatas AFP.

Gruusia teatel on iga päev saabuvate venelaste arv peaaegu kahekordistunud pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas sadade tuhandete reservväelaste mobiliseerimisest 21. septembril.

„Neli kuni viis päeva tagasi saabus Gruusiasse iga päev 5000–6000 (venelast). See arv on kasvanud umbes 10 000-ni päevas,” ütles siseminister Vakhtang Gomelauri.

Gruusia ja selle naaber Armeenia, mis ei nõua venelastelt viisat, on olnud põgenevate venelaste peamine sihtkoht alates sõja algusest 24. veebruaril.

Teisipäeval teatas Kasahstan, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist eelmisel kolmapäeval on riiki sisenenud umbes 98 000 venelast.