„Eesti plaanib sajakonna kaitseväelasega suurendada sõjalist panust rahvusvahelisel terrorismivastasel operatsioonil Iraagis,“ ütles Karis, kõneldes Türgi välisministriga terrorismiga seotud julgeolekuprobleemidest.
Samuti tõdeti kohtumisel, et mullu NATO tippkohtumisel Madridis tehtud otsused alliansi idatiiva kaitsehoiaku tugevdamiseks tuleb Vilniuse tippkohtumiseks ellu viia.
Välisminister Çavuşoğlu edastas Eesti riigipeale kutse külastada Türgit. 2024. aastal tähistavad Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeva.
„Soome ja Rootsi liitumine NATOga tugevdab Läänemere piirkonna julgeolekut ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut alliansi idatiival, mis on väga oluline meile ja kogu NATO sitkusele,“ sõnas president Karis. Välisminister Çavuşoğlu rääkis Türgi seisukohtadest alliansi laienemisprotsessile.
Eesti riigipea ja Türgi välisminister keskendusid Venemaa sõjale Ukraina vastu ning julgeolekumuredele nii Läänemere kui ka Musta mere piirkonnas. „Venemaa agressioon kujutab eksistentsiaalset ohtu kogu Euroopa julgeolekule. Sõda peab lõppema Ukraina territooriumi vabastamisega,“ sõnas president Karis. Pikemalt kõnelesid nad rahvusvahelisest lepingust, millega saab Ukraina eksportida enda Musta mere sadamatest teravilja, ja rõhutasid selle tõrgeteta toimimise olulisust.
Reinsalu ja Çavuşoğlu keskendusid arutelul Venemaa pea aasta kestnud täiemahulisele sõjale Ukrainas, julgeolekuolukorrale Euroopas ja kahepoolsete suhete tihendamisele. Reinsalu sõnas, et Türgi on Eestile oluline partner ja liitlane NATOs. „Hindan meie koostööd nii majanduslikult, kultuurivaldkonnas kui ka liitlastena NATOs,“ sõnas ta. „Nii nagu Eestigi, kindlustab Türgi olulisel määral oma julgeolekut.“
Rääkides julgeolekuolukorrast Euroopas, ütles Reinsalu, et tunnustab Türgit nende panuse eest võitluses terrorismiga, ja rõhutas koostöö jätkamise olulisust selles valdkonnas. „Soome ja Rootsi liitumine NATOga on alliansi strateegilistes ja meie piirkonna elulistes huvides,“ ütles Reinsalu, kutsudes Türgit üles ratifitseerima Soome ja Rootsi liitumist NATOga.
Venemaa täiemahulisest sõjast Ukrainas rääkides ütles Reinsalu, et agressiooni hinda Venemaale tuleb tõsta, ja kutsus kõiki NATO liikmeid suurendama kaitseabi Ukrainale ühe protsendini SKPst.
„Eesti on otsustanud saata Ukrainale seni suurima sõjalise abi paketi, mis viib Ukrainale antud sõjalise abi 370 miljoni euroni ehk enam kui ühe protsendini Eesti sisemajanduse koguproduktist,“ sõnas Reinsalu. „Vähem kui kolme nädala pärast märgime aasta möödumist Venemaa täiemahulise agressiooni algusest. Venemaa peab vastutama agressioonikuritegude eest Ukrainas ja peame jätkama Venemaa rahvusvahelise isoleerimisega, kuni nad sellele sõjale lõpu teevad,“ ütles Reinsalu. Ta andis oma Türgi kolleegile ülevaate ka sellest, miks Eesti peab oluliseks langetada läinud aasta detsembri alguses kokku lepitud nafta hinnalage. „2023. aastast peab saama Ukraina võidu aasta.“