Vegantoidu maailma juhatas aga endine elukaaslane, kes oli vegan. „Temale sööki tehes armusin ka ise vegantoitu. Avastasin, kui palju imelisi asju saab teha, kui lihtsalt keeta ja hautada.“
Kokana on Villu aga alati olnud iseõppija – ta on veendumusel, et kõike saab ise omandada, kui on soov ja tahtmine. „Ma ei tee nalja, kui ütlen, et minu ainus õpetaja on olnud Gordon Ramsay. Tema videod olid piisavalt lühikesed ja viitsisin neid ainsana vaadata,“ naerab ta. Mida aeg edasi, seda enam vaimustusid sõbrad Villu toidust. „Nemad on olnud minu testsubjekt. Viimaks oli nii, et kui sõbrad kuulsid, et teen süüa, olid nad kohe kohal, kahvel ja nuga taskus. Siis sain aru, et võin vist ülejäänud inimestele ka toitu pakkuda,“ naerab ta.
Arvestanud kõige hullemate stsenaariumitega
Ettevõtluse alustamise toetuseks saadud 6000 eurot on kohviku käima tõmbamisel suureks abiks olnud. Omalt poolt on ta umbes sama suure summa juurde lisanud.
Kas teda aga ei hirmuta see, kui koroona peaks taas panema kõik kohvikud kinni? Villu jääb siinkohal realistlikuks ega lase end kõigutada: „Olen juba arvestanud halvima olukorraga. Ma avasin kohviku eelmise aasta augustis ning november oli kõige raskem aeg. Ma tean neid numbreid, teenisin toona miinust ja arvatavasti teenin ka tulevikus. Aga ma tean seda ja oskan õigesti käituda. Ma ei põe, mul on valmisolek olemas.“
See loomulikult ei tähenda, et uue toidukoha avamise ajal mingeid hirme ei painanud. Kogenud ettevõtja leiab aga, et hirmud on inimeste puhul tavaline nähtus. „Olen avastanud elu jooksul, et kui oled oma hirmudest üle, siis juhtub midagi ilusat. Ma pigem kahetsen elus seda, kui ei tee – mitte seda, et olen teinud ja põrunud. Ma olen põrunud piisavalt, kuid enesetoetuvajadus on ka niivõrd suur.“
Villu armastab elu ettevõtjana ning tema üks eesmärke on olla hea tööandja teistele. Et luua mõnus ja turvaline töökeskkond. Ettevõtlus on koolitanud teda rahaga ümber käima ning kuidas kapitalistlik maailm toimib. Samuti on ta avastanud, et õnneks ei ole tarvis palju asju. „See kõik on õpetanud iseenda eest hoolitsema ja minimaalselt elama. Teisalt, tänu sellele minimaalsusele saan maksimaliseerida pärisasju. Näiteks hoian millegi pealt kokku, kuid panustan koolitusele, mis mulle hiljem kasuks tuleb.“