Keda täpsemalt oodatakse DeepESTi hargettevõtete arenguprogrammi ja mida see pakub? Mis on süvatehnoloogia ja miks on vaja seda arendada?
Saatejuhi esimene küsimus puudutas uusettevõtluse keskuse tegevuste sisulist poolt. Kuidas aidatakse TalTechis teadusmahukad ideed ühiskonda viia? „Me korraldame TalTech DeepEST hargettevõtete arenguprogrammi, mis on suunatud teadlastele, kellel on mingi huvitav arendustöö ülikoolis pooleli ja nad sooviksid seda kommertsialiseerida ehk ühiskonda või majandusse viia,“ ütles Kaisa Hansen, kes hoolitseb selle eest, et innovaatilised ideed ei jääks ülikooli seinte vahele, vaid et need leiaksid päris elus rakendust ja et sellest sünniks reaalset kasu nii ühiskonnale kui ka keskkonnale. Hargettevõte tähendab Hanseni sõnul ülikoolist välja kasvanud ettevõtet, mis on ülikooli uurimistöö või teadmuse põhjal välja arendatud.
Ühe sellise hargettevõtte on püsti pannud saate teine külaline Heigo Mõlder. „Minul õnnestus see programm, millest Kaisa räägib, läbi käia, kuna meil oli pikka aega instituudis üks arendusprojekt. Me tegelesime autonoomse robotlaeva arendamisega. Üks ettevõte selle arenduse meilt tellis, aga mingil hetkel tundus, et arendustöö on lõputu ja on mõistlik ettevõttega koos edasi minna, ja saigi tehtud hargettevõte. Nüüd üritame laboriteadmist n-ö päris ellu viia.“
Saatejuht uuris, mida robotlaev täpsemalt tegema peaks. „Me arendame robotlaeva, mille keskne asi on tehisintellektil põhinev kapten, ja me teeme juhtimissüsteemi, mis võimaldab mingi ujuvplatvormi autonoomselt sõitma panna. See on olnud pikalt ülikoolis arendamisel ja nüüd olen esimesed ettevõtluslepingud klientidega sõlminud. Tundub, et läheb päris äriks lahti ja saab põnev aeg olema.“
Saate kolmanda külalise, vastutustundliku äri poolt esindava Kristiina Esopi sõnul on kõige kõnekam see, kuivõrd on vastutustundlikkus jõudnud ka rahastusmaailma. „Just rahastajate investeeringute puhul kasutatakse väga sageli terminit ESG ehk environmental, social and governance, et tuua nähtavaks, et ettevõtte roll ühiskonnas on laiem kui lihtsalt kasumi teenimine, vaid tegelikult tuleks arvestada ka keskkonda ja sotsiaalseid mõjusid,“ ütleb Esop, kelle sõnul on elukeskkonnast hoolimine väga tugevalt ka ettevõtlusesse jõudnud. Tulevikukindel ettevõte võiks Esopi sõnul ennast analüüsida läbi ESG vaatenurga ehk vaadelda, kuidas ettevõtte tegevus mõjutab loodust, kuidas sotsiaalset keskkonda ja milline on tema juhtimiskultuuri mõju laiemalt ühiskonnale.