Veel enne 2020. aastal alanud tervishoiukriisi võttis üha enam maad arusaam, et ilma kliimaeesmärkidesse panustamiseta me siin planeedil kaua ei kesta. Tänaseks on sõda Ukrainas, pingeline geopoliitiline olukord ning energiakriis tekitanud selles mõtteviisis paratamatult polariseerumise. Ühed on valmis rohepöörde viskama prügikasti, et leida kiired olemasolevad lahendused, ning teised selle kiuste ja enamgi sellesse panustama, et hakata koheselt liikuma tulevikulahenduste suunas.
SmartCapi meeskond on valmis Rohefondi käivitamiseks.
FOTO: Evelin Virnas
SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai jagab arusaama, et ilma investeeringuteta rohelisse majandusse ja elukorraldusse enam hakkama ei saa. „Viimane aeg on jõuliselt muutustesse panustada,“ lausub ta. „Juba täna saab arvestatavaks suunamuutjaks olla riik – läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvatamise, eeskuju ja rahalise panusega. Kuigi raha ringleb idusektoris enam kui iial varem, siis just rohepöörde eelduseks olevatesse teadusmahukatesse füüsilistesse tehnoloogiatesse investeerimisel on erafondivalitsejad veel küllaltki vaoshoitud. Siin saabki riiklik fond olla ankurinvesteeringu tegijaks ning seeläbi täiendava eraraha ligitõmbajaks.“
Riigi investeeringud annavad erainvestorile julguse
Ka sel kevadel SmartCapi tellimusel läbi viidud turu-uuring rohevaldkonna ettevõtjate ja investorite seas kinnitas, et teadusmahukad rohetehnoloogiad ning kliimaprobleemide leevendamisele suunatud tooted-teenused on pika arendustsükliga, sageli ka just mitte-tarkvaralised lahendused ja kõrge tehnoloogilise riskitasemega. Seetõttu vajab erainvestorite huvi lisamotivatsiooni.
Neid eeldusi arvesse võttes alustas SmartCap uue riikliku investeerimisfondi – Rohefondi investeeringutega. „Euroopa taasterahastu vahenditest loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida peamiselt läbi riskikapitalifondide ettevõtetesse, kes tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud tehnoloogiate loomisega,“ kirjeldab Pettai.
Esimeses etapis tehakse Rohefondi vahendid kättesaadavaks erasektori roheinvestoritele ja panustatakse professionaalsete rohetehnoloogiatele spetsialiseerunud investeerimisfondidesse. „Oleme ette valmistanud investeeringuid kahte erasektori investeerimisfondi, mille esmane eesmärk on toetada Eestis tegutsevaid kõrge kasvupotentsiaaliga varase faasi rohetehnoloogia ettevõtteid.“
Seega üks eeldus rohepöördeks Eestis on loodud. „Lisaks fondide loomisele, plaanime lähiajal alustada rohetehnoloogia iduettevõtetesse ka otseinvesteeringute tegemisega, et rohelahendused veelgi kiiremini turule jõuaksid,“ märgib Sille Pettai. „Meil on võimalus täna avaliku rahaga anda hoogu ettevõtetele, kelle äriidee vajab kannatlikku raha ning meie investeeringud võiksid hoogustada ka teisi investoreid jõulisemalt kaasa tulema.“
Eraldi ja väga oluline küsimus on see, kuidas me defineerime rohelist – iduettevõtet, äriideed, tehnoloogiat, investeeringut. „Eestis on täna juba paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Küsimus on, kas nende tegevus vastab ka jätkusuutliku ja kliimaneutraalse majanduse põhimõtetele ehk Euroopa Liidu taksonoomiale.“
Roheline peab olema ettevõtte tegevus tervikuna
„Püüdes defineerida üldiselt, mis on roheline, siis hõlmab see Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, veeressursside kaitse, ringmajanduse, saaste ennetamise ja vähendamise ning loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamisega seotud algatusi.“ Seda loetelu on oluline teada, et mõista, kas ettevõtte üldse panustab ühte nendest eesmärkidest ning võimaldab nii ettevõtjatel kui ka investoritel määratleda, millised tegevused on keskkonnasäästlikud.
Taksonoomia reeglid määravad sealjuures veel täpsemalt, mida tuleb saavutada ning millistele tingimustele vastata. „Seega, kui tahta teada, kas ja mil määral tehnoloogia ja ettevõte on roheline, siis tuleb alustuseks võrrelda eelpool toodud eesmärke ja taksonoomia reegleid oma ettevõtte tehnoloogia, eesmärkide ja tegevustega,“ selgitab Pettai. Tehnilised kriteeriumid sisaldavad ka konkreetseid arvulisi väärtuseid, mis aitavad hinnata, kas ettevõte panustab taksonoomia eesmärkidesse piisavalt.
Lisaks sellele tuleb arvestada ka ‘ei kahjusta oluliselt’ põhimõttega, mis tähendab, et ettevõtte majandustegevus ei tekita keskkonnale tervikuna kahju. Samuti tuleb veenduda, et ettevõtte järgiks ka n-ö minimaalseid nõudeid inimõiguste, ettevõtte juhtimistavade ja töökultuuri osas. Sealjuures tagades, et ka kogu tarneahel ja tema partnerid järgivad neid samu standardeid.
Kokkuvõtlikult püüdes vastata küsimusele - milline on roheline ettevõte – tuleks esmalt veenduda, kas tema tegevus aitab kaasa vähemalt ühe Euroopa Liidu taksonoomias toodud keskkonnaeesmärgi saavutamisele ega tekita seejuures keskkonnale ka tervikuna kahju. Kuna EL taksonoomiat on keeruline üks-ühele järgida idusektoris, kus toode on sageli veel arendusfaasis ja müügikäive hoopis puudub, siis püüame Rohefondi loomisel selle hindamist turuosalistele ka lihtsustada.