OTSEBLOGI | Gaasitorude saboteerimine võib tähistada hübriidsõja uut etappi. Ajude äravool hakkab mõjuma Venemaa majandusele

Ukraina armee värskeim hinnang vastase kaotustest.

Neljapäeva pärastlõunal avalikustab Soome valitsus uued piirieeskirjad.

Teisipäeval Tallinnas toimunud Kõrgemate Riigikaitsekursuste Riigikaitsekonverentsil kuulutati välja korjanduskampaania Ukraina armeele droonlennukite Kalev ja Lembit saatmiseks www.toeta.me korjandusplatvormi abil, mille kaudu saavad omapoolse toetusega panustada nii kodanikud kui ettevõtted. Maailma tipptasemel droonlennukid on toodetud Eesti kaitsetööstusettevõtte Threod Systems poolt, sama droonimudel on end Ukraina lahingutes juba tõestanud suurepärase luure- ja tulejuhtimisvahendina. Kahe droonlennuki ja vajalike juhtimis- ning abisüsteemide kogumaksumus on 400 000 eurot, korjanduse algatanud Kõrgemate Riigikaitsekursuste vilistlased tahavad Kalevi ja Lembitu Ukrainasse võitlema läkitada juba uue aasta jaanuari alguspäevil.

„Ukraina kaitseb Venemaa vallutussõja vastu võideldes meie kõigi iseseisvust ja väärtusruumi. Eesti on selles sõjas hetkel Ukraina tagala. Droone on Eestist ka varem võitlusse läkitatud, kuid suurtükiväe ja luure hädavajalikeks silmadeks olevad droonid on lahingutes üksiti ka kulumaterjal, millest on pidev puudus,“ rääkis korjanduskampaania üks algataja Roy Strider Riigikaitsekonverentsil ettevõtmist tutvustades.

Korjanduse on algatanud kõrgemate riigikaitsekursuste vilistlased, aga oodatud on kõigi Eesti inimeste ja ettevõtete rahalised annetused.

Suurbritannia kaitseministeeriumi värskeim luueraport teatab, et seitsme päeva jooksul pärast seda, kui president Putin teatas osalisest mobilisatsioonist, on sõjaväekutsest kõrvale hiilida püüdnud venelaste hulk märkimisväärne. Ehkki täpsed arvud on ebaselged, ületab see tõenäoliselt kogu Venemaa poolt veebruaris Ukrainasse lähetatud vägede suuruse.

Venemaalt lahkuda üritajate seas on ülekaalus paremal järjel ja haritumad inimesed.

Kombineerituna reservväelaste mobiliseerimisega hakkab Venemaa sisemajandusele olulist mõju avaldama nii tööjõu vähenenud kättesaadavus kui ka ajude äravoolu kiirenemine.

Vjatšeslav Volodin, kes on alates 2016. aastast Vene riigiduuma esimees, postitas Telegrami meeldetuletuse, et inimesed ei peaks mobilisatsiooni vältimiseks Venemaalt põgenema, öeldes:

„Sõjaväes arvele võetud kodanikel on alates mobilisatsiooni väljakuulutamisest keelatud lahkuda oma elukohast ilma sõjaväekomissariaatide loata. Seaduses on selline punkt olemas ja sellest peaksid juhinduma kõik ajateenistuskohustuslased.“

Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova teatas Nord Streami gaasilekkeid kommenteerides: „See juhtus Taani ja Rootsi kaubandus- ja majandusvööndis. Need on NATO-kesksed riigid. Need on riigid, mis on täielikult USA luureteenistuste kontrolli all.“

Nord Streami intsident leidis aset rahvusvahelistes vetes, mitte Rootsi või Taani territoriaalvetes. Rootsi ei ole veel NATO liige.

Okupeeritud alade Vene poolt määratud juhid, kes osalesid Ukrainast lahkulöömise ja Venemaaga liitumise fiktiivsete referendumite korraldamises, maandusid neljapäeval Moskvas, selgub Venemaa poolt ametisse nimetatud Hersoni oblasti sõjaväeadministratsiooni asejuhi Kirill Stremussovi postitatud fotolt.

Hääletused, mis on rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikud, viidi läbi Donetski ja Luhanski oblastites idas ning lõunas Hersoni ja Zaporižžja oblastites.

„Ajalooline lennuk vabastatud alade juhtidega maandus Moskvas. Meist saavad peagi uued Vene Föderatsiooni subjektid,“ seisis avalduses koos fotoga Deniss Pušilini, Jevgeni Balitski ja Vladimir Saldo ja teiste Venemaa toetatud ametnikega, kes osalesid „referendumites“.

Neljapäeva varahommikul Ukraina keskosas Dnipro linna pihta tehtud raketirünnakutes surma vähemalt kolm inimest, sealhulgas laps. Vigastada sai viis inimest.

„Putin valetas. NATO ei kujuta Venemaale ohtu,“ märgib väljaanne Business Ukraine.

Nord Streami torujuhtmete läheduses nähti Vene mereväe laevu

Lääne luureametnike ja ühe teise allika sõnul nägid Euroopa julgeolekuametnikud esmaspäeval ja teisipäeval Venemaa mereväe laevu Nord Streami torujuhtmete lekete läheduses, mis tekkisid tõenäoliselt veealuste plahvatuste tagajärjel, kirjutab CNN. On ebaselge, kas laevadel oli nende plahvatustega midagi pistmist, ütlesid allikad , kuid see on üks paljudest teguritest, mida uurijad uurivad.

Eelmisel nädalal vaadeldi nende piirkondade lähedal ka Venemaa allveelaevu, ütles üks luureametnikest.

Kolm USA ametnikku ütlesid, et USAl pole praegu veel põhjalikku seletust, mis põhjustasid esmaspäeval kahes torujuhtmes kolm samaaegset leket.

Vene laevad tegutsevad piirkonnas rutiinselt, ütles üks Taani sõjaväeametnik, kes rõhutas, et laevade kohalolek ei viita tingimata sellele, et Venemaa põhjustas kahju. „Me näeme neid igal nädalal,“ ütles ametnik. „Venemaa tegevus Läänemerel on viimastel aastatel kasvanud. Nad panevad üsna sageli meie teadlikkuse proovile – nii merel kui õhus.“

Nähtu tekitab endiselt kahtlusi Venemaale, kes on pälvinud enim tähelepanu nii Euroopa kui ka USA ametnike seas, kuna ainsa osalejana selles piirkonnas arvatakse olevat sel nii võimet kui ka motivatsiooni torujuhtmeid tahtlikult kahjustada. USA ametnikud keeldusid kolmapäeval laevade kohta saadud luureandmeid kommenteerimast.

Nii Taani kui ka Rootsi peaministrid ütlesid teisipäeval, et lekked olid tõenäoliselt tahtliku tegevuse, mitte õnnetuste tagajärg, ning Rootsi julgeolekuteenistus ütles kolmapäevases avalduses, et ei saa välistada, et selle taga on võõrvõim. USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan nimetas teisipäeva õhtul samuti säutsus lekkeid ilmselt sabotaažiks.

Lääne kõrged ametnikud ei ole siiani omistanud rünnakut Venemaale või mõnele teisele riigile.

Kreml on torujuhtmete kahjustamist avalikult eitanud. Kremli pressiesindaja nimetas väidet ennustatavalt rumalaks ja absurdseks.

Ukrainale avaldatakse toetust ka Jaapanis. Kagawa prefektuuri raudteetranspordi ettevõte võõpas ühe oma rongi Ukraina raudteetöötajate toetuseks sinikollaseks.

Dnipropetrovski oblasti kuberner Valentõn Reznitšenko teatas, et Venemaa väed ründasid ööl vastu neljapäeva Dnipro linna. Surma sai kolm ja vigastada vähemalt viis tsiviilelanikku. Hukkunute seas oli ka üks laps. Päästjad otsivad jätkuvalt rusude alt potentsiaalseid ohvreid.

Poliitikud üle Euroopa on hoiatanud, et kahtlustatav sabotaaž kahele Nord Stream gaasitorule võib tähistada uut etappi hübriidsõjas, millega Venemaa sihib haavatavat energiataristut, vahendab The Guardian. Hübriidsõja eesmärgiks on muidugi õõnestada toetust Ukrainale

Näiteks teatas Norra peaminister Jonas Gahr Støre, et tema riik tugevdab sõjalist kohalolekut kohalike rajatiste juures – teatavasti on Norrast saanud Euroopa suurim maagaasi tarnija. Støre lisas, et igasuguseid rünnakuid NATO liikmesriikide avamererajatistele käsitleb allianss ühtselt.

Läti välisminister Edgars Rinkēvičs rääkis samuti hübriidsõja uuest etapist, ehkki ei nimetanud vastutajat. Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht toonitas, et võimalik sabotaaž Läänemerel on toonud selgelt esile, kui väga sõltutakse kriitilisest taristust – ka sellest, mis asub vee all. Saksa siseminister Nancy Faeser toonitas, et riik peab valmistuma enneolematuteks ohtudeks energiajulgeolekule.