OTSEBLOGI | Kadõrov: peale Ukrainat „denatsifitseerime“ Poola

„Ma olen korduvalt väitnud, et võitlus satanismi vastu peaks jätkuma kogu Euroopas ja ennekõike Poola territooriumil,“ kirjutab Venemaa koosseisu kuuluva Tšetšeenia vabariigi juht Ramzan Kadõrov oma Telegrami kanalil.

Kadõrovi sõnul tuleb peale Ukrainat „denatsifitseerida“ ja „demilitariseerida“ ka Poola, seda enam, et viimase relvavarud on Ukraina abistamise tõttu oluliselt vähenenud ninn ta peab „USAlt relvi kerjama.“

Ukraina toetamise raames on Varssavil õnnestunud oma sõjalised ressursid ammendada ja nüüd ollakse segaduses: mis siis, kui Venemaa hakkab pärast NMD edukat lõpetamist järgmist riiki denatsifitseerima ja demilitariseerima? Peale Ukraina on ju kaardil Poola!

Seega said poolakad õigel ajal kinni. Jah, ja poliitiline olukord on neil nüüd raske. Juulis toimub iga-aastane Sileesia autonoomia marss, mis meelitab iga korraga järjest rohkem osalejaid. Minu jaoks on see Poola piirkond pälvinud erilise iseseisva staatuse ja seal on hädasti vaja referendumit, mille käigus Venemaa saaks korraldada abi.

Lisaks ütles Kadõrov, et Poola läänepoolsem piirkond Sileesia „väärib eristaatust ja seal on hädasti vaja referendumit, millele Venemaa saab osutada organisatsioonilist abi“.

Ukraina parlamendi teatel eemaldas Ukraina avalikest raamatukogudest miljoneid raamatuid.

„Juhised on Venemaa relvastatud agressiooni Ukraina vastu toetanud autorite raamatute tagasivõtmiseks,“ ütles Ukraina parlamendi humanitaar- ja infopoliitika komisjoni asejuht Jevhenija Kravtšuk.

„Seal on nimekiri sanktsiooni all olevatest autoritest. Üldiselt on ukraina- ja venekeelsete raamatute osakaal raamatukogudes üsna kahetsusväärne. Seetõttu räägimegi nüüd vajadusest võimalikult kiiresti kogusid uuendada ja ukrainakeelseid raamatuid osta,” lisas ta.

Parlament teatas, et 44% rahvaraamatukogus olevatest raamatutest on endiselt venekeelsed, ülejäänud on ukraina ja muudes keeltes.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu hoiatas, et Lääne relvatarned Ukrainale „tõmbavad“ NATO otsesesse konflikti ja see võib viia „ettenägematule eskalatsiooni tasemele“.

Konverentskõne ajal süüdistas Šoigu USA-d ja tema liitlasi, et nad „püüavad konflikti nii palju pikendada kui võimalik,“ varustades Kiievit „raskete ründerelvadega“, vahendab Tass.

„Venelased toovad laskemoona, kuid nad ei raiska seda nii palju kui varem,“ ütles Serhi Haidai esmaspäeval televisioonis VotTak.

„Nad hoiavad laskemoona kokku, sest valmistuvad täiemahuliseks pealetungiks,“ lisas ta.

Haidai lisas, et Venemaa sõjavägi jätkab vägede massilist mobiliseerimist. Tema väitel on okupeeritud Luganski piirkonnas kümneid tuhandeid mobiliseeritud sõdureid.

Ukraina liidrid on juba mõnda aega hoiatanud Venemaa kavandatava pealetungi eest, eriti Ida- ja Lõuna-Ukrainas.

Vaatamata väidetavale ressursside kogumisele Ida-Ukrainas on ebaselge, kui palju suudab Venemaa lahinguvälja jõujoont muuta. Ühendkuningriigi kaitseministeerium ütles teisipäeval, et „on ebatõenäoline, et Venemaa suudab lähinädalatel sõja tulemuste oluliseks mõjutamiseks vajalikke jõude koguda“.

Venemaa on kuude kaupa edutult püüdnud vallutada idaosas asuvat Bahmuti linna. Moskva armee ainus tähelepanuväärne võit on olnud väikelinna Soledari vallutamine. Sellegipoolest on Venemaa väed edukalt jätkanud aeglaselt edasiliikumist linna põhja- ja lõunaossa.

Ukraina maavägede ülem ütles esmaspäeval, et Bahmuti ümbruse maastik – eriti linnast läänes asuvad künkad – pakub looduslikku kaitset, mis muudab selle „võitmatuks kindluseks“.

Ukraina kõrgeim riikliku julgeoleku ametnik Oleksi Danilov vihjas intervjuus CNN-ile, et Ukriana on võimele andma löögi Venemaale väljaspool okupeeritud Ukrainat tema enda territooriumil.

„Mis puudutab Venemaa territooriumi, siis keegi ei keela meil sihtmärke hävitada Ukrainas toodetud relvadega. Kas meil on selliseid relvi? Jah, mil on," ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Danilov esmaspäeval.

Lääneriigid on keelanud Ukrainal sõdida Venemaa territooriumil nende annetatud relvadega. Ehkki Venemaa strateegilistel objektidel on sõja jooksul pidevalt toimunud seletamatuid plahvatusi ja tulekahjusid, pole Ukraina kunagi avalikult tunnistanud, et on nende eest vastutav.

Ukraina kaitseluureagentuuri juht kindralmajor Kõrõlo Budanov ennustas eelmisel kuul rünnakuid Venemaal rindejoonest eemal, tunnistamata seejuures Ukraina rolli.

Budanov ütles jaanuaris ABC Newsile, et tal on „väga hea meel näha“ rünnakuid Venemaal, kuid ta ei saa anda vastust selle kohta, kas Ukraina on nendes rünnakutes rolli mänginud.

„Kas te arvate, et neid tuleb veel?“ küsis reporter Budanovilt. „Ma arvan küll,“ vastas ta.

Kaitseminister Hanno Pevkur arutas täna kohtumisel uue Eestisse määratud USA suursaadiku George P. Kentiga kahepoolset Eesti-USA kaitsekoostööd, NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamist ja jätkuvat sõjalist abi Ukrainale.

„USA on Eestile võtmetähtsusega liitlane, kes on kaitsevaldkonnas olnud tugev liider nii NATO idatiiva tugevdamisel kui Ukrainale sõjalise abi koordineerimisel. USA HIMARSi mitmikraketiheitjate üksus ja sellega kaasnev väljaõpe meie tulevasele HIMARSi-üksusele on oluline panus meie julgeoleku tagamiseks,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

„Samuti on USA otsene rahaline julgeolekuabi võimaldanud meil planeeritust kiiremini oma iseseisvat kaitse­võimet tugevdada ja riigikaitse arengukavast tulenevaid võime-eesmärke saavutada. Ja loomulikult on mul hea meel, et ka USA diplomaatiline kohalolek Eestis on taas suursaadiku tasandil esindatud,“ ütles kaitseminister Pevkur.

Eestisse määratud suursaadik George P. Kent on staažikas diplomaat, kes on varasemalt olnud lähetuses Usbekistanis, Poolas ning kahel korral Tais ja Kiievis.

On tõenäoline, et Venemaa üritab alates 2023. aasta jaanuarist taasalustada Ukrainas suuri pealetungioperatsioone, teatas oma igahommikuses luureülevaates briti kaitseministeerium.

Venemaa tegevuse eesmärk on hõivata Donetski oblastis Ukraina valduses olevad ülejäänud osad.

Vene väed on suutnud nädalas vallutada vaid mõned sajad meetrit territooriumi. See on tingitud sellest, et Venemaal puudub edukaks pealetungiks vajalik laskemoon ja manööverüksused.

Kõrgemad komandörid teevad poliitilise surve tõttu plaane, mis nõuavad, et alamehitatud ja kogenematud üksused saavutaksid rindel ebarealistlikke eesmärke.

Tõenäoliselt nõuavad Venemaa juhid armeelt jätkuvalt ulatuslikke edusamme. On ebatõenäoline, et Venemaa suudab lähinädalatel koguda sõja tulemuste oluliseks mõjutamiseks vajalikud jõud.

Vene vallutajad ehitavad okupeeritud Luganski oblastisse statsionaarset krematooriumi, kuna Vene armee ridades on palju hukkunuid, väidetakse sotsiaalmeedias.

Šveits võib lõpetada oma relvade ekspordikeelu sõjapiirkondadesse, kuna avaliku ja poliitilise arvamuse muutus sunnib valitsust lõpetama sajandeid kestnud neutraalsuse, vahendas Reuters.

Šveitsi relvade ostjatel on keelatud neid reeksportida, kuid Šveitsi naaberriikide üleskutsed lubada neid relvi Kiievisse on Venemaa rünnaku intensiivistudes valjemaks muutunud ning parlamendi kaks julgeolekukomisjoni soovitasid reegleid leevendada.

Šveitsi neutraliteedi kohaselt, mis pärineb aastast 1815 ja mis on sätestatud 1907. aasta lepinguga, ei saada Šveits sõjas kas kaudselt või otseselt osalevatele pooltele relvi. Sellega on Ukrainale ja Venemaale sätestatud relvamüügiembargo.

Euroopa Liit valmistub Zelenskõi võimalikuks visiidiks Brüsselisse, et kohtuda ploki liidritega ja esineda parlamendi ees, ütlesid ametnikud esmaspäeval. Euroopa Ülemkogu esimees Charles Michel kutsus Zelenskõid osalema 27 EL-i riigi tulevasel tippkohtumisel.

ÜRO juht António Guterres hoiatas esmaspäeval New Yorgis organisatsiooni peaassambleel kokku kutsutud riikide liidreid, et maailm marsib teadlikult „laiemasse sõtta“.

„Vene sissetung Ukrainasse põhjustab Ukraina rahvale ütlemata kannatusi, millel on sügavad ülemaailmsed tagajärjed. Rahuväljavaated kahanevad,“ ütles ta. “Eskaleerumise ja verevalamise tõenäosus kasvab. Ma kardan, et maailm ei kõnni silmad kinni suurele sõjale vastu. Ma kardan, et ta teeb seda silmad pärani lahti."

Ukraina ennustab, et Venemaa mobiliseerib lähikuudel kuni pool miljonit täiendavat sõdurit, teatas kõrge luureametnik.

Ukraina kaitseluure asejuht Vadõm Skibitskõi kinnitas intervjuus CNNile, et „Venemaa mobiliseerib 300 000 kuni 500 000 sõdurit, et viia 2023. aasta kevadel ja suvel läbi pealetungioperatsioone Ukraina lõuna- ja idaosas.“

„Need 500 000 lisanduvad 2022. aasta oktoobris mobiliseeritud 300 000-le,“ ütles Skibitskõi. „See tõestab, et Putinil pole kavatsust seda sõda lõpetada. Venemaa pealetung võib toimuda Donetski ja Luganski oblastis ning võib-olla ka Zaporižži oblastis. Vene väed lähevad kaitsele Hersoni oblastis ja Krimmis. Uus mobilisatsioonilaine kestab kuni kaks kuud.“

„See on vajalik Venemaa sõjalise julgeolekuga seotud probleemide lahendamise tagamiseks“, ütles Šoigu.

Skibitskõi kinnitas ka, et 2022. aasta alguses oli kaitseluure teadlik, et „täiemahuline sissetung algab veebruari alguses või veidi hiljem ... Jaanuaris nägime, kuidas Venemaa ida sõjaväeringkonna väed hakkasid Valgevenesse saabuma,“ ütles ta.

Ukraina kaitsevägi on küll kurnatuse piiril, kuid võidutahe on nii sõjaväelaste kui ka rahva seas murdumatu.