Ukraina sõduri matused Kiievis 25. märtsil.
Foto : AP/ScanpixPühapäev, 26. märts. Käimas on sõja 396. päev. Putini sõnul sõlmis Venemaa Valgevenega kokkuleppe viimase territooriumile tuumarelvade paigutamiseks.
Kanada infoettevõtte Thomson Reutersi sooritatud uuringu kohaselt satuvad Ukraina põgenikud üha enam seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Selle üheks põhjuseks on väidetavalt kasvav huvi pornograafia vastu, mis kujutab sõjast räsitud riigist pärit põgenikke. Uurijate hinnangul võib see julgustada inimkaubitsejaid jultunumalt tegutsema. Thomson Reuters kutsus rahvusvahelist üldsust üles kasutusele võtma kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta Ukraina naisi ja lapsi seksuaalse ärakasutamise eest.
Internetiotsingute analüüs näitab, et „huvi“ Ukraina pagulastega seotud pornograafilise materjali vastu on viimase kuue kuu jooksul plahvatuslikult kasvanud, ent seda tuvastati juba ka üsna pea pärast Venemaa pealetungi algust. „See analüüs näitab, kui oluline on pakkuda sõja eest põgenevatele naistele ja lastele turvalisust. Meeste suur nõudlus seksuaalsele juurdepääsule Ukraina naistele ja tüdrukutele tekitab inimkaubitsejates tohutu stiimuli värvata haavatavaid inimese, et seda nõudlust rahuldada ja sellest kasu saada,“ sõnas Thomson Reutersiga koostööd tegeva Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eriesindaja Valiant Richey. Ta selgitas, et selliste värbamiskatsete kohta on leitud ka otseseid tõendeid.
Ukraina relvajõudude peastaabi viimatise hinnangu kohaselt on invasiooni käigus langenud 170 550 Vene sõdurit ning hävitatud on 3595 vaenlase tanki ja 6947 soomukit.
These are the indicative estimates of Russia’s combat losses as of March 26, according to the Armed Forces of Ukraine. pic.twitter.com/Gozc39Kpqc
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) March 26, 2023
Vladimir Putin teatas pühapäevases teleintervjuus, et Venemaa ja Hiina „ei loo sõjalist liitu“. Tema sõnul on kahe riigi sõjaline koostöö siiski läbipaistev: „Jah, meil on vastastikune koostöö sõjalis-tehnilises vallas. Me ei varja seda. Kõik on läbipaistev, midagi pole salajast.“ Lisaks märkis Putin, et hoopis Lääs loob uut sõjalist „telge“, viidates sealjuures Saksamaa ja Jaapani liidule II maailmasõjas.
Xi Jinping ja Vladimir Putin kohtusid sel nädalal Moskvas.
Foto : EPA/ScanpixBriti näitleja ja UNICEFi saadik Orlando Bloom külastas Ukrainat, kus ta käis viimati 2016. aastal. Ta märkis, et kui ta eelmine kord Ukrainas viibis, poleks ta osanud oodatagi, et kunagi tabab riiki täiemahuline sõda. „Kuid täna oli mul õnn kuulda laste naeru,“ märkis Bloom.
Ta külastas laste heaks rajatud Spilno mängu- ja turvakeskust, mis on rajatud julgeolekukaalutlustel metrootunnelisse. Sellistes keskustes (mida on riigis kokku üle 180) saavad vanemad oma lapsed kasvõi mõneks tunniks viia, et viimastel avaneks võimalus mängida ja tunda end teiste laste seas vähegi normaalselt. „Ukraina lapsed vajavad oma lapsepõlve tagasi,“ toonitas Bloom.
„Kreml võttis Valgevene tuumapantvangiks.“ Nii kirjeldas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksi Danilov Venemaa plaani viia tuumarelvad Valgevene territooriumile. Ta lisas, et tegemist on käiguga, mis süvendab Valgevene siseriiklikku ebastabiilsust. Danilovi arvates kahjustab Putini avaldus paljude valgevenelaste silmis veelgi nii riigipea enese kui ka Venemaa mainet.
putin’s statement about placing tactical nuclear weapons in Belarus – a step towards internal destabilization of the country – maximizes the level of negative perception and public rejection of russia and putin in Belarusian society. The kremlin took Belarus as a nuclear hostage.
— Oleksiy Danilov (@OleksiyDanilov) March 26, 2023
Möödunud ööpäeva jooksul korraldas Venemaa Hersoni oblastis 49 rünnakut, mille käigus tulistati oblastis asuvate sihtmärkide pihta vähemalt 210 mürsku ja raketti. Vigastada sai üheksa inimest.
Ukraina keskpanga president Andri Põšnõi rääkis Financial Timesile antud intervjuus, et Ukraina ei kasuta enam Venemaa-vastases sõjas n-ö „ohtlikku“ rahastamist. Nimelt oli pank sunnitud eelmisel aastal trükkima miljardeid rahatähti, et täita eelarvepuudujääki. „See on loonud tohutuid riske makromajanduslikule stabiilsusele,“ märkis Põšnõi. Ta lisas, et probleemi tõttu valitsusega tekkinud erimeelsused on samuti lahendatud. „Tegemist oli kiire, ent väga ohtliku abinõuga,“ sõnas keskpanga president.
Veidi rohkem kui aasta tagasi hukkusid Mariupoli Draamateatris sajad tsiviilelanikud, kes otsisid hoonest varju Venemaa suurtüki- ja raketirünnakute eest. Nüüd on teatrimaja rusudest saanud Venemaa terrori ja sõjakuritegude traagiline sümbol.
The Mariupol Drama Theater today, where on 16 Mar 2022, hundreds of residents, including many children, perished. It has become a tragic symbol of Russian terror, the true face of the "Russian world," a heinous war crime and atrocity against civilians.
📷https://t.co/lHFIeDTEWc pic.twitter.com/lViSBTHt4I
— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) March 25, 2023
Suurbritannia kaitseministeeriumi tänane luureraport keskendub kurikuulsatele Iraani enesetapudroonidele. Nimelt on Venemaa saatnud märtsi algusest saati Ukrainas asuvate sihtmärkide vastu vähemalt 71 Iraani Shahed-seeria drooni. Need rünnakud järgnesid kahenädalasele pausile, mille käigus ei tuvastatud ühtegi nn ühesuunalist mehitamata õhusõidukit (OWA-UAVS). See tähendab ilmselt seda, et Venemaale on hakatud taas droone tarnima.
Tõenäoliselt saadab Venemaa Shahed-136 droone rünnakule kahest punktist: idast Krasnodari kraist ja kirdest Brjanski oblastist. See võimaldab Vene armeel ulatuslikult ja paindlikult Ukraina territooriumit sihtida ning lühendab lennuaega Ukraina põhjaosas asuvate sihtmärkideni. Briti kaitseministeeriumi arvates on ilmselt tegemist ka järjekordse katsega Ukraina õhutõrjet hajutada või siis n-ö laiali venitada.
Täna 23 aastat tagasi „valiti“ Vladimir Putin esimest korda Venemaa presidendiks.
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul tegi Putin otsuse Valgevenesse tuumarelvad paigutada ilmselt juba enne Ukraina ründamist möödunud aasta veebruaris. Arvatavasti avalikustas Venemaa riigipea plaani alles praegu just seetõttu, et sellel oleks võimalikult suur mõju infooperatsioonis, mis on suunatud Ukraina ja selle lääneliitlaste vastu.
Teatavasti pakkus Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka Venemaa tuumarelvade vastuvõtmist oma territooriumile juba 2021. aasta 30. novembril. ISW prognoosis ka möödunud aasta alguses, et Putin võib viia Valgevenesse tuumarelvad, et süvendada Venemaa kontrolli naaberriigi üle. Võimalik, et Venemaa hoidus Ukraina invasiooni alguses sellist käiku tegemast, kuna sooviti säilitada võimalust kasutada seda sobival ajal läänevastase teabeoperatsioonina. ISW hinnangul otsustas Putin tuumarelvade Valgevenesse viimise narratiivi hiljem avalikustada, et kõigutada Ukraina moraali, nende vastupealetungi tõhusust ja Lääne tuge.
Tulekahjud Venemaal ei lakka. Eile õhtul puhkes põleng Omskis asuvas laohoones, kus hoiustati plasti. Teadaolevalt levis tuli 3500 ruutmeetri suurusele alale ning seda saadeti kustutama vähemalt 65 pritsimeest ja 16 tuletõrjeautot. Esialgse info kohaselt keegi surma ei saanud. Tulekahju põhjust pole avaldatud.
Laupäeval kuulutas Vladimir Putin, et Venemaa kavatseb paigutada Valgevenesse tuumarelvad. USA kaitseministeeriumi teatel puuduvad aga märgid, et Venemaa võiks valmistuda nende kasutamiseks, vahendab Reuters. „Oleme märganud Venemaa teateid ja jätkame selle olukorra jälgimist. Me ei ole näinud põhjust oma tuumastrateegiat kohendada ega mingeid viiteid sellest, et Venemaa valmistuks tuumarelva kasutama. Oleme aga jätkuvalt pühendunud NATO kollektiivkaitsele,“ teatas USA kaitseministeeriumi pressibüroo eilses avalduses.
Eilset blogi loe siit: