Vene meedia libareferendumist: 97% hääletas poolt
Venemeelsed võimud korraldasid neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas – Luganskis, Donetskis, Zaporižžis ja Hersonis libareferendumid.
Nagu arvata võibki, väidavad võimud, et valdav enamus sealsest avalikkusest soovib saada Vene Föderatsiooni osaks, vahendab The Guardian.
RIA Novosti teatel on kõigil neljal rahvahääletusel kokku loetud häältest ligi veerand ning kõik piirkonnad on 97% enamusega hääletanud Venemaaga ühinemise poolt.
Euroopa Liit teatas, et kehtestab sanktsioonid ebaseaduslike annekteerimisreferendumite korraldajatele neljas okupeeritud Ukraina piirkonnas.
Briti välisminister James Cleverly mõistis hukka Venemaa korraldatud libareferendumid Ukrainas, öeldes, et Suurbritannia ei tunnusta võltsitud tulemusi.
As I made clear at the UN last week, we will not recognise the phoney results of these sham referenda and we have sanctioned those responsible for imposing them. https://t.co/de5EiQMwAc
— James Cleverly🇬🇧 (@JamesCleverly) September 27, 2022
Prantsusmaa välisminister Catherine Colonna sõitis etteteatamata visiidile Ukrainasse.
„Tere hommikust, Ukraina, hea on tagasi olla. Prantsusmaa on siin, et Ukrainat toetada,“ säutsus ta Twitteris.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa tahab neljal Moskva kontrolli all oleval Ukraina territooriumil inimesi päästa, vahendab AFP.
Kui piirkonnad hääletavad Venemaaga ühinemise poolt, teeb see umbes 20 protsenti Ukrainast, sealhulgas 2014. aastal annekteeritud Krimmi.
„Inimeste päästmine kõigil territooriumidel, kus see referendum toimub... on kogu meie ühiskonna ja kogu riigi tähelepanu keskmes,“ ütles Putin televisioonis üle kantud kohtumisel ametnikega.
Täna on Ukraina okupeeritud aladel toimuvate venemeelsete libareferendumite viimane päev, kus kohalikud elanikud annavad oma hääle valimisjaoskondades. Vene võime kohapeal esindavad ametnikud viisid hääletuskaste libareferendumi käigus ukselt uksele, saatjateks relvastatud vene sõdurid.
Vene uudisteagentuuride teatel kuulutab Putin reedel need Ukraina piirkonnad Venemaa osaks.
Kümned tuhanded venelased, kes põgenevad mobilisatsiooni eest, üritavad pääseda Gruusiasse ja Kasahstani teatas AFP.
Gruusia teatel on iga päev saabuvate venelaste arv peaaegu kahekordistunud pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas sadade tuhandete reservväelaste mobiliseerimisest 21. septembril.
„Neli kuni viis päeva tagasi saabus Gruusiasse iga päev 5000–6000 (venelast). See arv on kasvanud umbes 10 000-ni päevas,” ütles siseminister Vakhtang Gomelauri.
Gruusia ja selle naaber Armeenia, mis ei nõua venelastelt viisat, on olnud põgenevate venelaste peamine sihtkoht alates sõja algusest 24. veebruaril.
Gruusiaga piirneva Venemaa piirkonna kohalik siseministeerium teatas teisipäeval, et Gruusia piiri ületamist ootas umbes 5500 autot ja nimetas olukorda „äärmiselt pingeliseks“, vahendab The Guardian.
Teisipäeval teatas Kasahstan, et pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist eelmisel kolmapäeval on riiki sisenenud umbes 98 000 venelast.
Eksperdid ja torujuhtme ehitanud Venemaa ütlesid, et ei saa välistada sabotaaži.
Ka venelased ise ei ole rahul sellega, kuidas mobilisatsioon toimib. Väidetavalt on kutsed saanud mitte ainult kuni 35aastased mehed, vaid ka 45aastased ja vanemad. Vladimir Solovjov on kuulnud ka 59aastasest kutsealusest ning soovitas, et kohapealsed ebakompetentsed sõjakomissarid, kes võtavad väkke suvaliselt inimesi, ka neid, kes mobilisatsiooni alla ei kuulu, tuleks otsekohe kas rindele Donbassi saata kahurilihaks või maha lasta või vangi panna.
Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel:
Venelased mobiliseerivad juba ka haigeid vanureid?
⚡️ According to @novayagazeta_en, a 59 y.o. half-blind man with poor hearing and skin cancer was mobilised in #Russia.
His daughter told the newspaper that he was appointed as commander of squadron and will be sent to #Ukraine shortly.
— KyivPost (@KyivPost) September 27, 2022
Medvedev ähvardab taas tuumarelvadega
Venemaa julgeolekunõukogu aseesimees, Venemaa endine peaminister ja president Dmitri Medvedev on edastanud Telegrami kanalis järjekordse hoiatuse läänbele tuumarelvade kasutamise kohta, milles ta konkreetselt kritiseerib USA presidenti Joe Bidenit ja Briti uut peaministrit Liz Trussi.
„Pean veel kord meelde tuletama neile kurtidele, kes kuulevad ainult iseennast. Venemaal on õigus kasutada tuumarelvi vajaduse korral ranges kooskõlas riigi tuumaheidutuse poliitika põhialustega: kui meid või meie liitlasi rünnatakse seda tüüpi relva kasutades või kui agressioon ohustab meie riigi olemasolu,“ meenutab Medvedev, et Venemaa president rääkis sellest alles hiljuti.
„Lisaks teeme kõik endast oleneva, et vältida tuumarelvade jõudmist meie vaenulike naabrite juurde. Näiteks natsi-Ukrainasse, mida praegu kontrollivad otseselt NATO riigid,“ lisas ta.
Ta heidab Bidenile ja Trussile ette, et nad nõuavad Venemaa ei „hoiaks kätttuumanupul“, ning süüdistab Trussi selles, et viimane on „viivitamatult valmis alustama tuumalöökide vahetust meie riigiga", vahendab The Guardian.
Medvedev ei usu oma sõnul, et lääs tuleks Ukrainale appi ega maksaks kätte, kui Venemaa kasutaks tuumarelvi. „Kui oht Venemaale ületab kehtestatud ohupiiri, peame reageerima. Kellegi käest luba küsimata, pikkade konsultatsioonideta. Ja see pole kindlasti bluff. Kujutage ette, et Venemaa on sunnitud kasutama kõige hirmuäratavamat relva Ukraina režiimi vastu, kes on toime pannud ulatusliku agressiooniakti, mis on ohtlik meie riigi olemasolule. Usun, et NATO ei sekku otseselt konflikti ka selles olukorras.“
„Põhja-Atlandi alliansi jaoks on ju Washingtoni, Londoni ja Brüsseli julgeolek palju olulisem kui Ukraina saatus, mida keegi ei vaja,“ lisab Medvedev.
Venemaa pidas kinni Jaapani konsuli
Venemaa julgeolekuagentuur FSB teatas esmaspäeval, et pidas kinni Jaapani konsuli kahtlustatavana spionaažis ja käskis tal riigist lahkuda.
Konsul Motoki Tatsunori vabastati pärast mõnetunnist kinnipidamist, vahendab Reuters. Jaapani valitsuse pressiesindaja Hirokazu Matsuno ütles, et konsulil seoti silmad kinni ja hirmutati, mis on „Viini konventsiooni selge rikkumine“.
Tokyo on esitanud kinnipidamise kohta protesti ja andnud märku, et see võib kätte maksta, ütles Matsuno teisipäevasel meediabriifingul.
FSB teatas, et konsul kuulutati persona non grataks pärast seda, kui ta tabati salajase teabe saamisel Lääne sanktsioonide mõju kohta Venemaa Kaug-Ida majandusolukorrale. FSB teatel saadi salastatud teave Venemaa koostöö kohta ühe Aasia ja Vaikse ookeani riigiga vastutasuks „rahalise tasu eest“.
Jaapan on teatanud, et konsul ei osalenud üheski ebaseaduslikus tegevuses ja lahkub riigist kolmapäevaks.
Ukraina relvajõudude peastaabi väitel on Vene väed Hersoni oblasti okupeeritud alad sisuliselt sulgenud – keelatud on nii sisenemine kui ka väljumine. Varasemalt on Ukraina valitsus kutsunud inimesi üles sealt vastupealetungi põhjustatud riskide tõttu evakueerima.
⚡️General Staff: Occupied parts of Kherson Oblast closed for entry and exit.
The General Staff of Ukraine's Armed Forces said in its Sept. 27 update that Russian occupying forces have "completely closed" the occupied parts of Ukraine's southern Kherson Oblast for entry or exit.
— The Kyiv Independent (@KyivIndependent) September 27, 2022
Suurbritannia kaitseministeeriumi tänases luureraportis antakse teada, et Vladimir Putin peab reedel kõne Venemaa parlamendi mõlema koja ees. Brittide hinnangul on võimalik, et Putin kasutab pöördumist, et teatada ametlikult Ukraina okupeeritud alade ühinemisest Venemaa Föderatsiooniga. Referendumid lõpevad täna.
Briti kaitseministeeriumi arvates loodavad Venemaa juhid, et igasugust liitumisteadet peetakse „sõjalise erioperatsiooni“ õigustamiseks – see võib tugevdada venelaste toetust sõjale. Siiski õõnestab seda püüdlust kasvav siseriiklik teadlikkus Venemaa hiljutistest tagasilöökidest lahinguväljal ning rahutused möödunud nädalal välja kuulutatud osalise mobilisatsiooni pärast.
President Volodõmõr Zelenskõi teatas hilisõhtuses pöördumises, et Ukraina väed on võtnud fookusesse Donetski oblasti, kuna see on ka okupantide prioriteediks. Riigipea lubas, et Ukraina sõdurid teevad kõike, et vähendada seal Venemaa aktiivsust. „Venemaa pidevad pealetungikatsed Donetski oblastis lähevad kindlasti sõjaajalukku omaenda sõdurite ühe küünilisema tapmisena,“ sõnas Zelenskõi. Tema hinnangul pole mobilisatsioon midagi muud kui järjepidev „kahuriliha“ tootmine.
Video Ukraina sõdurite edukast varitsusest Vene sõjaväemasinate kolonnile.
Maxari satelliidifotod näitavad, et Venemaa-Gruusia piiril on lausa 16 km pikkune autorivi. Venelased üritavad põgeneda mobilisatsiooni eest välismaale.
The border with Georgia from space today looks like this.
Maxar satellite images show a queue of Russians over 16 km long. Mobilization forced more than 115 thousand people to go abroad. pic.twitter.com/TELinoJuIk
— ТРУХА⚡️English (@TpyxaNews) September 27, 2022
Kreml tunnistas, et Venemaa armee reservväelaste mobiliseerimise käigus on tehtud vigu. „On ette tulnud juhtumeid, kus määrust on rikutud,“ tõdes Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ja lisas, et „kõik vead parandatakse“. Korduvalt on jõudnud avalikkuse ette teateid, kus sõdima on kutsutud liiga vanu, erivajadustega või sõjalise väljaõppeta mehi. Kogu olukord on tekitanud rahva seas kriitikat ning selle najal ka protestiaktsioone. Mobilisatsiooniteate järel on Vene võimud vahistanud üle 2000 meeleavaldaja. Samuti on määrus tekitanud massilise põgenemislaine – venelased üritavad iga hinnaga sunniviisiliselt sõtta saatmise eest pageda.
Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) arvates on Venemaa väidetud kõrge valimisaktiivsus kahtlane. Mõttekoja hinnangul oleks valimisaktiivsus pea kindlasti tunduvalt madalam, kui tegemist oleks vaba ja õiglase hääletusega. „Isegi rahuajal ei lähe ukrainlased nii aktiivselt valima, kui Venemaa ametnikud praegu väidavad – 2019. aasta Ukraina presidendivalimistel oli valimisaktiivsus vaid 62,8%,“ teatas ISW.
Lisaks märkis mõttekoda, et Kremlil seisab ees heidutav ülesanne – rahustada vene rahvast, ent samal ajal jätkata mobiliseerimist. ISW andmete kohaselt toimusid pühapäeval protestid vähemalt 35 Venemaa asulas ja 26. septembril vähemalt kümnes, vahendab The Guardian.
ISW märkis, et okupeeritud Ukraina alade „planeeritud annekteerimine“ võib toimuna enne või vahetult pärast 1. oktoobrit. See kuupäev tähistab Venemaal tavapärase sügishooaja ajateenistustsükli algust – seega oleks võimalik sundida annekteeritud aladel elavaid ukrainlasi oma rahvuskaaslaste vastu võitlema.
Venemaa meedia nimetas Ukrainas toimuvaid libareferendumeid „õiglasteks“ ning märkis, et päev enne hääletamise lõppu on valimisaktiivsus ületanud 50%. Riiklik uudisteagentuuri TASS väitel on aktiivsus eilse seisuga Donetskis 86,9%, Luhanskis 83,6%, Hersonis 63,6% ja Zaporižžjas 66,4%, vahendab The Guardian. Välisanalüütikute sõnul on referendumite tulemused „ilmselgelt võltsitud“. Venemaaga liitumise hääletus okupeeritud oblastites on mõistetud hukka nii Ukrainas kui ka Läänes.
215. sõjapäeva kokkuvõte: