Ukraina teatel said tsiviilisikud Venemaa mürsutules surma ja haavata.
Uues Venemaa tulistamises hukkus ööpäeva jooksul vähemalt 10 Ukraina tsiviilisikut ja sai haavata veel 20 inimest, vahendab Associated Press (AP) Ukraina presidendi kantseleile viidates.
Piirkonnaametnike sõnul said enim kannatada linnad ja külad idas ja lõunas, mis on Vene suurtükiväe käeulatuses. Donetski oblastis sai surma kuus, Hersonis kaks ja Harkivi oblastis kaks inimest, vahendab AP nende sõnu. Päev varem tabasid Vene vägede tulistatud raketid ja iseliikuvad droonid sügavamale Ukraina territooriumile, tappes vähemalt 11 inimest.
Donetski kuberner Pavlo Kõrõlenko ütles, et Vene sõjavägi kasutas Bahmuti linnast umbes 20 km põhja pool asuva Zvanivka küla rünnakul ägedalt põlevat fosforimoona.
Naaberriigi Luganski oblasti kuberner Serhii Haidai ütles, et Ukraina mürsud tabasid kahte Venemaa baasi okupeeritud Kreminna ja Rubižne linnades, tappes ja haavates kümneid Vene sõdureid.
Veel lõunas jätkasid Vene väed Nikopoli linna tulistamist, mis asub üle Dnepri jõe Venemaale kuuluva Zaporižžja tuumaelektrijaama juurest, kahjustades kortermaju, gaasitorusid, elektriliine ja pagariäri, vahendas AP ametnikke.
Ukraina armee väitis, et tappis Donetski oblasti idaosas Vuhledari küla ümber ühe päeva jooksul 109 Vene sõdurit ja haavas veel 188.
Ukraina relvajõudude idaosa operatiivjuhatuse pressiesindaja Serhii Tšerevatõ ütles, et verine hukkunute arv registreeriti neljapäeval. „Käimas on äge võitlus. Vaenlane üritab seal tõepoolest vahepealset edu saavutada, kuid tänu meie kaitsjate pingutustele ei õnnestu.“
Venemaa on öelnud, et tema väed on viimase kuue päeva jooksul teinud piirkonnas märkimisväärseid edusamme, kuid Ühendkuningriigi sõjaväeluure heitis reedel toimunud briifingul väidete kahtluse alla. Eeldati, et venelased võisid „viia läbi minirünnakuid“, kuid lisati, et on „väga ebatõenäoline, et Venemaa on tegelikult saavutanud olulisi edusamme“.
Läti annab 2023. aastal arstiabi 120 vigastatud Ukraina sõdurile
Läti tervishoiuminister Liga Mengelsone ütles kohtumisel haavatud ukrainlasi opereerinud Läti kirurgidega, et Läti jätkab Ukraina rahva toetamist.
Eelmisel aastal sai Lätis taastusravi 130 sõjas viga saanud Ukraina sõdurit, teatas Läti tervishoiuministeerium.
Vene vägede kaotused Ukraina kaitsejõudude andmetel:
Moskva eeslinnas Vnukovo lennuväljal kukkus alla Venemaa helikopter Mi-8.
Esialgsetel andmetel puudutas ta maandumisel labadega maad. Interfaxi teatel on ohvreid, kuid nende arvu ja vigastusi ei täpsustatud.
Pentagon kinnitas, et kavatseb Ukrainale üle anda Abrams M1A2 tankide uuema modifikatsiooni, vahendas European Pravda.
Pentagoni pressisekretäri asetäitja Sabrina Singh rõhutas, et ta ei saa öelda täpset ajakava, millal Abramsi tankid Ukrainasse jõuavad, täpsustades, et see võtab aega mitte nädalaid, viad kuid.
Ta ütles ka, et pole veel otsustatud, kus ukrainlased tankide kallal koolitust läbivad.
CUSA armee erukindral Robert Abrams, kelle isa kindral Creighton Abramsi auks sai tank nime, kommenteeris CNN-ile, et „M1A2 ületab surmavuse, ellujäämise ja mobiilsuse poolest kõike, mis Venemaal lahinguväljal on.“
Abramsi sõnul on M1A2 tanki ja vanemate M1A1 tankide modifikatsioonide erinevus „nagu erinevus juhtmega kettaga telefoni ja iPhone'i vahel.“
Täppismoona suudab Venemaa toota tõenäoliselt veel väga pikka aega.
President Karis lisaõppekogunemisel: on näha, et Kaitseliidu okkad on valmis vastast valusalt torkama
„Julgeolek ei ole Eesti jaoks paraku midagi iseenesestmõistetavat, igaüks meist peab mõtlema riigikaitsele. Maakaitseüksused peavad sõja korral kaitsma oma kodukanti ja seepärast on oluline just sealsamas õppida tundma maastikku ja harjutada läbi oma tegutsemine. Õppusel osalejatega rääkides on tunda, et Kaitseliidu okkad on valmis vastast valusalt torkama,“ ütles president Alar Karis, kohtudes Pärnumaal lisaõppekogunemisele Okas saabunud maakaitseüksustesse kuuluvate kaitseliitlastega.
„Pean väga oluliseks, et ka maakaitses viiakse läbi välkõppusi ja testitakse, milline on tegelikult vabatahtliku organisatsiooni valmidus. Nii saame Kaitseliidu sõjaaja tegevust lihvida ja tõsta kiirust, millega ollakse valmis oma ülesandeid täitma,“ sõnas riigipea.
President Karis kohtus koos kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga maastikul õppusel osalevate kaitseliitlastega. Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna ja Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil andis riigipeale ülevaate õppuse algusest ja senisest kulgemisest.
„Kaitsevägi saab kindlasti väga kasulikud õppetunnid ka sellest, et katsetatakse paindlikku valmisolekut – kas õppuselt koju-tööle tagasi lubatud on valmis mõne tunni jooksul oma postile naasma,“ lisas president Karis.
„Tänan kõiki võitlejaid, kes on oma igapäevaste tööde ja tegemiste juurest tulnud õppusele harjutama ning seeläbi kindlustama Eesti riigikaitset. Sama oluline on ka perekondade ja tööandjate toetus, ka nemad panustavad niiviisi meie julgeolekusse,“ rõhutas riigipea.
„Soovin õppuseks jõudu kõigile reservistidele ja Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlastele,“ lisas ta.
„Käesolev on esimene lisaõppekogunemine, mis keskendub ainult maakaitsestruktuurile ja selle valmiduse testimisele. Esimesed kutsutud olid kogunemiskohtades vaid loetud tundidega ja kohalolijate tegevusest oli näha varem omandatud oskusi ning välja kujunenud valmidust täitma sõjaaja ülesandeid. Seetõttu usun, et need mehed ja naised suuvavad vastasele edukalt valu teha,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
Lisaõppekogunemisel Okas harjutavad 830 maakaitseüksustesse kuuluvat kaitseliitlast nii väikeüksuste taktikat kui ka paindliku õppekogunemise korraldamist. Õppuse eesmärk on lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Samuti harjutatakse lisaõppekogunemise käigus maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil.