Konverentsi avab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Minister avaldab lootust, et äsja heakskiidu saanud õpetajate palgatõus motiveerib koolidesse tööle naasma õpetajaid, kes on viletsa palga tõttu pedagoogitööst loobunud. „Õpetajaskonna õlgadel seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. Tark rahvas kasvatab jõukuse taset ühiskonnas. Eelarveläbirääkimistel saavutatud palgatõus on väike osa Isamaa põhieesmärgist tõsta õpetaja palk 125%-ni Eesti keskmisest. Selleks, et hoida ära võimekate õpetajate lahkumist erasektorisse, võtame palgatõusu kõrval tähelepanu alla ka teised motivaatorid nagu töötingimuste parandamine ja töökoormuse normaliseerimine. Oma südameasjaks pean õpetajaid motiveeriva karjäärimudelimudeli taasloomist,“ märkis Lukas.
Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri kinnitusel on Eesti õpetaja keskmine vanus täna maailma kõrgeim ehk rohkem kui 51 aastat, meie õpetajate ja õppejõudude palgatase on Euroopas eelviimasel kohal ning liidu hinnangul jääb Eestis lähiaastatel puudu ca 5000 kvalifikatsioonile vastavat õpetajat. „Need on faktid, millest me ei saa mööda vaadata. Ja see ei ole üksnes haridusvaldkonna mure, vaid sellest on üsna kiiresti saamas kogu Eesti ühiskonna probleem. Kui olukord ei muutu, on vältimatu, et hariduse kvaliteet saab kannatada,“ sõnas Voltri.
EHLi juhi sõnul ootab tänane hardussüsteem õpetajalt rohkem kui kunagi varem – ta peaks olema ise motiveeritud, õpilasi innustav ja peab olema vähemalt magistriharidusega. „Kahjuks on olukord sellele risti vastupidine. Kevadel liidu poolt läbi viidud uuringu kohaselt on väikese palga ja ülekoormuse tõttu ligi 60% Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning tervelt 92% kogenud läbipõlemist,“ rääkis Reemo Voltri. „Sama kehtib magistriharidusega õpetajate kohta. Neid küll on, kuid paljud neist ei tööta enam õpetaja ametis, kus töötasu on kolmandiku võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajal keskmiselt. Nad on läinud tööandja juurde, kes neid rohkem hindab ja kus töökoormus on mõistlikum.“
„Teine asi on ühiskonna suhtumine, et õpetajat ei taheta näha kui koostööpartnerit ja see mõjub noortele demotiveerivalt. Konkurentsivõimeline palk, mõistlik töökoormus ja tunne, et õpetajatööd väärtustatakse, on need komponendid, mis tooksid noored õpetajaameti juurde tagasi,“ lisas Reemo Voltri.
Hariduskonverentsil otsitakse koos erinevate osapooltega lahendusi, kuidas kvaliteetse hariduse andmine Eestis saaks jätkuda. Konverentsil astuvad ettekannetega üles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, ettevõtja ja ASi Mainor juht Kadi Pärnits, Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Tartu ülikooli rektor Toomas Asser ja Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden.
Konverentsi kava:
Moderaator Urmas Vaino
10.30 – 11.00 Hommikukohv
11.00 – 11.20 Haridusminister Tõnis Lukas „Kuidas targad inimesed loovad targa riigi?“
11.20 – 11.40 Intervjuu ettevõtja ja ASi Mainori juhi Kadi Pärnitsaga „Miks õpetajate puudus on probleem?“
11.40 – 12.00 Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri „Kas õpetajad saavad liiga vähe palka?“
12.00 – 12.20 Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur „Kriit-käes-tahvli-ees – otse põllult“
12.20 – 12.50 Lõunapaus
12.50 – 13.10 Tartu ülikooli rektor Toomas Asser „Keda huvitab tark ja haritud rahvas?“
13.10 – 13.30 Tartu tervishoiu kõrgkooli rektor Ulla Preeden „Miks rakenduslik kõrgharidus on ühiskonna jaoks samas kaalukategoorias riikliku julgeolekuga?“
13.30 – 14.30 Parlamendierakondade debatt: „Millal riik hakkab sõnade kõrval haridust ka tegudes väärtustama?“ Helir-Valdor Seeder, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Jürgen Ligi, Toivo Tasa