„Meie valdkond on majanduslanguse oludes üks päästerõngastest, pakkudes väljaspool tõmbekeskusi inimestele hea palgaga tööd ning tasakaalustades ühe peamise eksportiva sektorina väliskaubanduse tasakaalu,“ ütles Välja. „Loodav valitsuskoalitsioon otsib praegu võimalusi vajalike, kuid väga kulukate valimislubaduste täitmiseks. Kodumaisel taastuval ressursil põhineva tööstuse soodustamine aitab riigieelarvet täita.“
Metsa- ja puidusektori all on silmas peetud metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitööstust. Viimase puhul ei ole paraku võimalik eristada mittepuidulistest materjalidest tehtavad mööblit, kuid mingit suurt mahuerinevust siit ei tule.
Sektori kaudse mõjuna käsitletakse sektori ettevõtete koostööd muudes sektorites tegutsevate ettevõtetega, kaasneva mõjuna tarneahelas toimuvat kaupade ja teenuste tarbimist.
Analüüsis tugineti peamiselt äriregistri andmetele, täiendavalt kasutati ka statistikaameti, lisaks Eurostati, World Input-Output Database’i ja OECD andmeid. Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et äriregistri ja statistikaameti andmed sektori lisandväärtuse ning töötajate arvu osas ei kattu täielikult, mistõttu võib teistsuguseid alusandmeid kasutades jõuda mõnevõrra erineva sotsiaalmajandusliku mõjuni, kuigi hinnangulised erisused pole märkimisväärselt suured.
Uuringu raportiga saab täismahus tutvuda SIIN.
MAJANDUSLANGUS
Taevas pole pilvitu
Analüüsis on kasutatud 2021. ja 2020. aasta majandusaasta andmeid. Vahepeal on aga majanduses ärevad ajad saabunud.
Statistikaameti andmeil vähenes näiteks jaanuaris – võrreldes eelmise aasta viimaste kuudega – puidu töötlemine 12,5%.
Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes puidu ja puittoodete eksport 14 miljoni euro võrra.
„Viimased turbulentsid majanduses on tõmmanud pidurit investeeringutele,“ kommenteeris Välja. „See hakkab perspektiivis mõjutama tehnoloogilist konkurentsivõimet. Hetkel on investeeringuvõimekus konkurentidel Skandinaavias suurem.“
Rasmus Kattai Eesti Pangast lisas, et ekspordil on olnud kriisis raskem kui siseturule tootjatel, sest siseturul kasutatakse sääste ja tarbitakse rohkemgi kui enne, aga väliskonkurentidel oli eeliseid nt toetuste ja energia hindade osas.
2021. aasta raiemaht oli 10,6 miljonit tihumeetrit. Juhul kui raiemaht väheneks 9 miljoni tihumeetrini aastas, kahaneks loodav lisandväärtus 15% võrra. „Ühe miljoni tihumeetri puidu töötlemisel luuakse 264,7 miljonit eurot lisandväärtust,“ sõnas uuringu läbiviija, E&Y konsultatsiooni valdkonna partner Siim Aben.
Ta lisas, et eriti suur roll on metsa- ja puidusektoril just maapiirkondade tööhõives – 16% Lõuna-Eesti töökohtadest on kas otse või kaudselt seotud metsa- ja puidutööstusega. Välja märkis, et Eestis jääb suur osa kasumist metsaomaniku kätte, Skandinaavias aga saab selle pigem tööstus.
Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust ja sektoriga seotud ettevõted loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.
Uuringu kohaselt on Eestis sektoriga otseselt või seonduvate tegevusalade kaudu seotud ligi 60 000 töökohta. Eriti oluline tööandja on sektor väljaspool tõmbekeskusi, kus pakub tööd riigi keskmisest kõrgema palgatasemega.
Metsa- ja puidusektori panusena laekus 2021. aastal riigile 8,8% kogu Eestis loodavast maksutulust, 787 miljonit eurot. Kuna suur osa toodangust läheb ekspordiks, mille käibemaksu ei ole, siis moodustavad enamiku sellest tööjõumaksud.
Sektori loodud lisandväärtus kasvas nominaalselt aastaga koguni veerandi võrra, ulatudes 2,8 miljardi euroni.
Kui Eestis loodaks puidu keemilise väärindamise võimalused ja ekspordimaht väheneks 2,7 mln toorainetihumeetri võrra, looks sektor 2930 miljonit eurot kogulisandväärtust (lisaväärtuse suurenemine 124 miljoni euro ehk 4,4% võrra) ning 60 382 puidu- ja metsasektoriga seotud töökohta (töökohtade arvu suurenemine 2173 töökoha ehk 3,7% võrra).
Keemilise väärindamise mõju stsenaariumis on koostajate sõnul ilmselt alahinnatud, kuna andmed on võetud Estonian Celli baasilt, mis aga tegutseb väga spetsiifilises nišis.
Kõige suurema osa lisandväärtusest andis puidu mehaaniline töötlemine. Lisandväärtus töötaja kohta oli aga kõrgeim metsamajanduse tegevusalal – 106 000 eurot.
Eestis tegutseb ligikaudu 3900 metsandusega seotud ettevõtet, mis loovad ligi 14% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest. „Suurema osa mahust ja käibest teevad mõnisada ettevõtet, ülejäänud on väiksemad,“ täpsustas Välja. Ligi poole sektorist moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted.