Kui inimesed on praegusel ajal on loomulik, et inimesed nimetavad oma peamiste murede seas küsimusi toimetulekust ja riigikaitsest, siis nende teemade kõrval torkab silma, et nimetataks kasvavalt ravi- ja terviseteenuste kättesaadavuse probleeme. Samas valimiskampaaniates näeb seda teemat väga vähe. Seetõttu olid täna Delfi „Valimisstaabi“ stuudiosse kutsutud Reformierakonnast praegune sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja sotside esindaja, endine tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Kuidas pääseks töövälisel ajal arstile, mis lahendaks meditsiinipersonali puuduse, kas ravijärjekordade ainsaks lahenduseks on ise eraarsti juures peale maksta? Saadet juhtis Raimo Poom.
Juba mitmetel valimistel on lubatud, et midagi peaks tegema selleks, et inimesed pääseksid töövälisel ajal ka kergemate tervisemurdega arsti juurde. Aastaid on nenditud, et just seetõttu on erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) tihti ülekoormatud, kuna inimestel pole mujalt võimalik näiteks nädalavahetusel abi saada. Miks ei tehta seda ometi ära?
Signe Riisalo viitas seni takistuseks olnud arstide nappusele ja märkis, et uued, suuremad perearstikeskused võiksid olla küsimuse lahenduseks. „Tõsi on see, et läbi mitmete valimiste on räägitud valvearstikeskustest. Tekib kohe järgmine küsimus, kust tulevad need arstid? Meie tervishoiusüsteemi suur probleem on arstide nappus, nii perearstide kui eriarstide oma. Loomulikult on väga hea lahendus perearstikeskused, mida on praeguseks rajatud 56 ja neist 48 juba töötavad. See annab võimaluse koondada ka eriarstiabi ja teha uuringuid, et inimesed pääseksid haiglatesse, kui tõesti see vajadus on tekkinud,“ rääkis Riisalo.
Jevgeni Ossinovski nentis, et lai probleem peitub tervishoiusüsteemi liigväikses rahastamises. Mis puutub valvekeskustesse, siis nende juures on Ossinovski küsimärgiks asjaolu, et igal inimesel on siiski omaenda perearst.
„Minnes mure juurde, et arstiabi oleks töövälisel ajal kättesaadav. Üks küsimus on arstiressurss. Kuid teine küsimus on see, et missugust abi vaja on. Iseenesest tundub valveperearsti süsteem inimestele väga mõistlik. Kuid perearstisüsteem on üles ehitaud põhimõttel, et igale patsiendile on oma arst, kes teab tema haiguslugu. Muidugi ei saa tagada, et kõikide oma perearst töötab kogu aeg. Kuid siis on küsimus, et kuhu saaksid inimesed pöörduda, kui on kergemad mured või haigused, tööväliselt ajal. Üks koht on EMO, kuid sel on oma probleemid, sest siis nad on ülekoormatud kergemate asjadega,“ tõdes Ossinovski.
Ta pakkus, et lahenduseks võiks olla valveõdede süsteem. „Ma arvan, et see lahendus iseenesest oleks mõistlik, et leiaks koostöös tervisekeskustega valveõe teenuse, mis oleks kättesaadav. Kuid suurt tervishoiupilti muudab ta vähe,“ jäi ta ses osas skeptiliseks.
Mõlemad tervisealaga tuttavad poliitikud viitasid arstide nappusele. Kust need uued arstid ja õed peaksid siis tulema, et seda probleemi lahendada. Pikalt on olnud probleem, et Eestis koolitatud spetsialistid leiavad töö hoopis välismaal.
Reformierakondlane Riisalo tõi välja, et värskete arstide äraminek polegi enam nii suur probleem. Küll on aga tema sõnul suur küsimus, miks ei taha noored arstiks saada?
„Arstide välismaal töötamine on olnud probleemiks, aga pole enam nii suur probleem, ja Eesti arstid on ka tagasi tulnud paljuski. Kuid probleemiks on suur töökoormus, mille tõttu tehakse valik mujal töötamiseks. Teine probleem on sellees, et eelmisel aastal oli Tartu Ülikoolis arstide tellimus 186 kohta ja aasta varem 169, aga need kohad pole alati täitunud, sest inimesed teevad teisi valikuid. See kuidas arste residentuuri meelitada on ka omaette küsimus,“ tõdes Riisalo.
Ossinovski ütles kohe, et lõpuks on ikka kõik see paljuski kinni palgas. „Põhjus, miks meie arstid lähevad Soome ja Soome omad Rootsi jne, on palkade erinevus. Ja loomulikult on meditsiin kaunikesti rahvusvaheline ala ja kui selle keele oled ära õppinud, siis EL-i sees on võimalik ka teises riigis õppida. Peab ütlema, et Eestis on siiski arstide palka jõudsasti kasvatatud võrreldes lõunanaabritega, kus olukord on kaunis katastroofiline. Selleks, et inimesed tuleksid õppima ja läheksid meie süsteemi tööle, tuleb finantsilisi vahendeid suurendada, et neil oleks võimalik üle rabamata head palka Eestis saada,“ leidis ta.
Kui aga noori ikkagi piisavas koguses meditsiini õppima ei suudeta meelitada, siis ehk peab tooma meditsiinipersonali välismaalt nagu teistes rikastes riikides?
Signe Riisalo märkis, et ka selle poole tuleb avatud pilguga vaadata, muidugi eelduseks on keeleõppe läbimine. „Tõepoolest peame vaatama ka selle pilguga, et hästi ettevalmistatud tervishoiutöötajad olgu arstid või õed võivad tulla Eestisse tööle ka teistest riikidest ja peame selleks avatud olema, sest meie enda inimesi selleks lihtsalt ei jätku. Oluline küsimus on, kuidas säilitame eesti keele ja meele, aga selleks on keeleõpe mõeldud.
Ta tõi näiteks võimaliku Ukraina sõjapõgenike panuse meditsiiniõdede nappuse leevendamiseks. „Tõsi on ka see, et meile on tulnud palju Ukraina sõjapõgenikke ja nende seas on ka palju meditsiiniõdesid. Ja ka neile on koolitused, et nad saaksid siin töötada ja aidata inimesi. Loomulikult eeldab see ka keeleõpet.“
Jevgeni Ossinovski oli aga selles suunas palju kahtlevam. „Mina selles põhilahendust ei näe. Eesti meditsiiniteadus on maailmatasemel. Üks küsimus on loomulikult, mis keeles arstiabi osutatakse, kuid teine on tasemes. Loomulikult on maailmas väga häid spetsialiste aga on ka neid, kellel on kvalifikatsioon paberil, kuid tegelikkuses see Eestis ei toimi. Põhiline eesmärk võiks olla ikka see, et suudame oma meditsiinisüsteemi rahastada sellisel viisil, et meie enda koolitatud inimesed siin tööd tahaksid teha,“ leidis ta.
Kuula saatest edasi, kuidas vaatavad Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid erameditsiinile ja kas see võib mingil hetkel haigekassa süsteemile ka ohtlikuks muutuda. Lisaks üritavad Signe Riisalo ja Jevgeni Ossinovski lihtsalt valija jaoks sõnastada, mis oleks kohe peale valimisi esimese asjana vaja tervishoiu parandamiseks teha.