Nagu viimasel kaheksal aastal kombeks saanud, väljastas välisluureamet ka tänavu raporti, milles käsitleb Eesti paiknemist rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas. Mida tänavu Eesti julgeoleku kontekstis esimese asjana kõrva taha panna?
2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa sõjalised võimed on seotud sõjaga Ukrainas. Kuid pikemas plaanis on Venemaa sõjakuse ja välispoliitiliste ambitsioonide tõttu julgeolekuriskid Eestile märkimisväärselt kasvanud.
Mobilisatsioon ja Venemaa planeeritud suurõppused - eelkõige Zapad 2023 - võivad tänavu veelgi pingestada julgeolekuolukorda Läänemere regioonis.
Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada. Venemaa Relvajõudude võimed saab kvantitatiivselt taastada Eesti piiri vahetus läheduses kuni nelja aastaga.
On oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa 2020. aastate keskel poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele. Sedasi suureneks ka NATO ja Venemaa vahelise sõjalise konflikti tõenäosus.
Jätkuvad ka ähvardavad postitused sotsiaalmeedias ja küberründed osana mõjutustegevusest Ukrainat aktiivselt toetavate riikide, sh Eesti vastu.
Raportile saab pilgu peale visata siit.
Rosin: Venemaa teeb tulevikus tõenäoliselt veelgi rumalaid otsuseid
Kui mulluses raportis märgiti, et diplomaatilise või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses on oht, et Venemaa tugevdab poliitilist-sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises perspektiivis, siis tänavu on sellele pandud külge juba ajaline daatum: jutt käib praeguse kümnendi keskpaigast.
Millest selline muutus ajalise perspektiivi määratlemisel?
Välisluureameti värske juht Kaupo Rosin märkis, et Venemaa kavatsuste demonstreerimisel on ilmnenud möödunud aasta jooksul oluline murrang.
On tõenäoline, et Venemaa teeb tulevikus selliseid otsuseid veel, mis pole kasulikud ei talle endale ega kellelegi teisele.
„Sõja laiendamisega Ukrainas demonstreeris Venemaa oma tahet ja oskust teha äärmiselt rumalaid otsuseid ja võib-olla ka väärkalkulatsioone, sest sõda ei läinud ju selliselt nagu algselt plaanitud,“ sõnas ta. „On tõenäoline, et Venemaa teeb tulevikus selliseid otsuseid veel, mis talle endale ega kõigile teistele kasulikud pole. Oht on kasvanud.“
Kui kõrgeks hinnatakse välisluureametis võimalust, et Baltimaade suunas võetakse ette sõjaline manööver?
„Hetkel on ta madal,“ märkis Rosin, kuid lisas, et arengutel tuleb silma peal hoida. „Järgmine samm, mida Venemaa teeb, on sõjalise võimekuse taastamine, kasvatamine. See, kas Venemaa võtab vastu sõjalisi samme Balti riikide vastu, sõltub sellest, kuidas me teeme NATO-ga kaitseplaane ja tugevdame heidutushoiakut. Sedasi kallutame Venemaad agressiivsetest plaanidest kõrvale. Venemaa probleemi me lahendada ei suuda. See on miski, millega peame tegelema järgmised aastad ja aastad.“
Zapad 2023 tõotab pingeid
Kuivõrd aitaks Venemaa küsimusega tegelemisel kaasa Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga?
Nii palju, et sõjaline oht Eestile oleks minimeeritud, kuid mitte olematu, märkis Rosin.
„Meie kaitseplaanide osas on see positiivne samm, mis kindlasti läheb ka Venemaa kalkulatsioonidesse. See tugevdab heidutust, tugevdab kaitset,“ sõnas ta.
Venemaa peab sel sügisel suurõppust Zapad. Et tegemist on plaanivälise õppusega, hoitakse välisluureametis sellega seonduval tähelepanelikult silma peal.
„Sellega seoses võime näha vägede liikumist meie piiride ääres, katseid avaldada sõjalist survest, tegevust Läänemerel õhu- ja mereväega. See kahtlemata tõstab sõjalisi pingeid meie regioonis,“ märkis Rosin.
Kuula lähemalt videost.
Raportit koostades suutis luureameti juht paaril juhul üllatuda - seda aspektides, mis puudutavad Vene eriteenistusi ja nende mõjutustegevust. „Need on asjad, millega ma pole varasematel ametikohatel ehk liiga palju kokku puutunud,“ sõnas ta EPL-ile antud intervjuus.
„Peame aru saama, et Vene eriteenistused on Vene välispoliitika instrument Venemaa juhtkonna tahte ellu viimiseks. Näiteks Ukraina puhul julgustas venelasi see, et Vene eriteenistused olid seal pikalt töötanud, juba enne 2014. aastat, ning üritanud Ukraina ühiskonda infiltreeruda, valitsust ja riigiaparaati õõnestada. Kindlasti oli vähemalt venelastel endil mulje, et järgmine loogiline samm on alustada suuremahulist rünnakut. Meil tasub sellele teemale väga suurt tähelepanu pöörata. Eriteenistused töötavad nii rahu- kui ka sõjaajal. Peale infohanke käib üldine õõnestustegevus. Nad on professionaalsed, hästi varustatud ja tegutsevad ilma igasuguse häbitundeta,“ selgitas Rosin.
Välisluureameti juhi tänast intervjuud Eesti Päevalehega saab lugeda siit.