„Täna me tajume, et keskkond, kus me elame, ei ole enam nii turvaline kui aasta tagasi samal ajal,“ ütles Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse ülem kapten Märt Reedi varahommikusel mälestusrivistusel lisades, et „Sõda Ukrainas on muutnud meie jaoks julgeolekukeskkonda märkimisväärselt, kuid meie kodumaa pinnal on järjest rohkem liitlaste üksuseid, kellega koos harjutame ning koostööd teeme, et tagada siinses regioonis julgeolek.“
„Ajalugu ei tohi unustada, vaid ajalugu peab mälestama, sest see õpetab. Iseseisvust ja vabadust ei saa võtta iseenesest mõistetavana. Me peame olema valmis ning andma endast kõik oleneva, et Eesti riik püsiks vaba ja iga Eesti elanik tunneks end turvaliselt,“ ütles kapten Reedi oma kõnes.
Kadetid alustasid rivistust samal kellaajal, mil 98. aastat tagasi rünnati riigipöördekatse käigus Tondi sõjakooli. Kaitseväe Akadeemia kadett-veebel Tiit Schilf viis mälestustseremoonial läbi kadettide hommikuse loenduse, mille käigus nimetas ka neli langenud kadetti, kes on sümboolselt igavesti akadeemia nimekirjas. Pärast hommikust loendust võttis sõna akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus, õppurkorpuse ülem kapten Märt Reedi ning Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.
Mälestustseremoonia järel külastasid kadetid Tondi sõjakooli muuseumit, kus neid võttis vastu aastatel 1993-1997 riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ülema kohusetäitja ülesandeid täitnud erukolonelleitnant Jaak Haud.
Samaaegselt Tallinnas peetava mälestusrivistusega süüdati Kaitseväe Akadeemia peamaja fuajees asuva langenud kadettide mälestustahvli juures küünlad ning väljas oli ka auvahtkond. Samuti asetasid pärjatoimkonnad langenud kadettide haudadele mälestuspärjad Tallinna Rahumäe kalmistule, Jõgeva Laiusevälja kalmistule, Vastseliina kalmistule ja Tartu Garnisoni kalmistule Raadil.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse Nõukogude väed. Vaatamata ootamatule rünnakule mässukatse nurjus, kuid sõjakooli kaitstes langesid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras.
Langenud kadettide mälestustseremoonia on Kaitseväe Akadeemia õppurkorpuse traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist. 1928. aastal püstitatud ausammas, mille looja oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
