Issandast unustatud koht. Kuigi sealt vurab suve jooksul läbi sadu tuhandeid autosid ja motikaid, pole kellelegi tulnud pähe mõtet seal kinni pidada ega uudistama jääda. Siis tuli inglasest ragbimängija Chris Hale ja avas Kirblas uhke nimega motopoe. Kui mehe kõhutunne, et just see on tema ettevõtmise jaoks see õige koht, ei peta, siis on lootust, et üha enam hääbuvas külas hakkab elu taas elavnema. Ja seda, et just Kirbla on tema jaoks see kõige õigem koht, Hale usub.

Esmapilgul tähtsusetuna tunduv ettevõtmine võib Kirblale hinge taas sisse puhuda. Juba Coopi poe kõrval asuvat räämas majaosa korda tehes lähtus motomees sellest, et tööd saaksid ehitusel esmajoones kohalikud. Kohvikuosale ladusid müüri ja tegid metallist piirde just nimelt koduvalla inimesed ning ka leti taga on tal seismas Kirbla neiu.
Hale’i ettevõtmisel tundub olevat Kirbla ettevõtlusele suuremgi mõju, sest juba on motikamüüja löönud käe peatselt pagarikoja avava Kirbla naisega. Juba enne küpsetamisele asumist on pagaril olemas koht, kus oma saiakesi ja pirukaid müüma hakata.
Sageli ongi nii, et lähedal seistes ei oska me ise paikkonna potentsiaali hinnata. Ja siis tuleb kuskilt kaugemalt keegi, kelle jaoks on just see koht võimaluste maa. Sellised näited kinnitavad, et ka maal on võimalik elada, ning et igal kohal on oma šanss eduks olemas.

Saueaugu teatritalu Martna osavallas on hea näide – kui see tegevust alustas, polnud sinna isegi juurdepääsuteed. Aga nüüd sõidavad Tallinnast kohale ministrid ja teised tähtsad, istuvad põlved lõua alla tõmmatuna puupingil ning naudivad etendusi. Või teine näide kaugelt soode ja rabade keskelt. Unustusehõlma vajuv Koonga vana vallamaja oli Hirmus Antsu etendustel rahvast puupüsti täis. Ilmselt annab selline edulugu vallamaja omanikule julgust sealkandis muudki suuremat ette võtta. Tee ainult ots lahti ja elu hakkab voolama.