Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski toob välja, et G-klassi hoone energiakulu võib-olla kümme korda suurem kui tänapäeval ehitatava uue A-klassi hoone oma. Eesmärk on üllas ja mõistlik iga kandi pealt – soojapidavamates majades kulub vähem kütet, mis on soodsam rahakotile ja ka keskkonnale hea, sest vähem peab ahju ajama nii puid kui ka kütteõli. Kõik võidavad.
Saatan on nagu ikka detailides. Euroopa Liidu oluliste muutuste ülevõtmine kipub Eestis jääma viimasele minutile ja siis nõutakse liiga tihti asjasse süvenemata kõigilt samade nõuete täitmist. Tõesti, veel pole täpselt kirjas, millised vahe-eesmärgid mis ajaks täita tuleb ja 2050. aasta kõlab nagu kauge-kauge tulevik. Küll selleks ajaks jõuab. Ehitamine on aga pikk protsess ja kui kõik viimasel minutil hooneid soojapidavaks renoveerima hakkavad, siis paratamatult viib ehitajate nõudlus ka hinnad üles. Ärme lükka tänaseid töid homse varna, mõeldes, et ülehomme on ka päev. Palju hooneid on mõistlik energiatõhusaks renoveerida, mõned on mõistlik lammutada. Samas tuleb aegsasti vaadata, et direktiiv lubaks meil teha vajalikke erisusi ajaloolistele, eri otstarbega ja muudele hoonetele. Kuna direktiiv on just oma viimast lihvi saamas, on aeg kulli pilguga üle käia, et see ka meile täidetav oleks. Tõesõna – ei taha taas kuulda, et poliitikud ja ametnikud, kes seda menetlesid, tegelesid valimiskampaania või jumal teab millega ega pole sõnagi tulevast muutusest kuulnud.
