Veidi vähem kui pool aastat tegi riigikantselei juures tööd nn punamonumentide komisjon. Nende ülesanne oli selgitada välja Eestis asuvad teise maailmasõja monumendid ja anda oma hinnang, kas tegemist on punamonumentidega või mitte, ning teha omalt poolt ettepanek, kuidas nendega edasi toimida. Töörühm tegi ettepaneku 322 nimekirja jõudnud Eesti eri paigus asuvast punamonumendist või -mälestusmärgist eemaldada või asendada 244. Siiski jättis töörühm kõige rohkem kirgi kütvate monumentide suhtes nagu Maarjamäe memoriaal ja Tallinnas kaitseväe kalmistul asuvad monumendid, mille hulka kuulub ka pronkssõdur, hinnangu kujundamata. Leiti, et need vajaksid laiemat ühiskondlikku arutelu.
Mitmel pool on omavalitsused või keegi tundmatu juba ette jõudnud ja ligi 60 nimekirjas olnud monumenti on oma kohalt teisaldatud. Nii toimetas Lääneranna vald Virtsu muuseumisse viis valla territooriumil asunud mälestusmärki, kusjuures mõne kohta neist polnud teisaldamise info riigikantselei juures tegutseva komisjonini jõudnud. Nii nagu polnud nendeni jõudnud info ka Haapsalu Osmussaare kaitsjate mälestuskivi äraviimisest.
Kuuest Läänemaa mälestusmärgist, mis komisjoni hinnangul teisaldada tuleks, on Haapsalu ühishaud selline, mis ootab kevadet, mil sõjamuuseum taas ümbermatmistega alustab. Omavalitsuse maal asub ka Vormsi punamonument. Lääne-Nigula valla teisaldamist vajavad monumendid asuvad aga riigi- või eramaal.
Mis saab teisaldatud monumentidest edasi? Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on valmis Haapsalu monumendi oma kogusse vastu võtma nagu ka teised Läänemaalt teisaldatavad mälestusmärgid. Samas on see teisaldaja otsus, mida monumendiga pihta hakata. Nii pole sugugi kindel riigimaal asuva Osmussaare memoriaali või Palivere lähedal metsas oleva ühishaua tähise saatus. Kolmapäeval antud pressikonverentsil olid riigikantselei ja töörühma kõneisikud seda meelt, et tüüpmonumentidest võiks üks näidis ju muuseumis säilida, teised tuleks aga saata purustajasse.
