Kord olevat üks Hiina tehas saanud mingite asjade tellimuse. Hiinlased ei saanud aru, mis asjad need on, aga tegid need valmis. Tellija oli õnnelik ja neid vidinaid telliti veel. Ja veel. Iga päev pannakse kokku sadu vidinaid, mis peaks muutma lihtsamaks köögis toimetamist, ehitamist jne. Liiga paljud neist ei tööta ligilähedaseltki lubatule ja leiavad pärast ostu tee prügimäele. Idee suure pliiatsiteritaja sarnase lõikajaga kurki hakkida võib huvitav olla, kuid iga päev on kurki palju praktilisem hakkida noaga.
Maailmas visatakse igal aastal ära 2,12 miljardit tonni jäätmeid. Kui kõik jäätmed veoautodele panna, teeks prügiautode kolonn 24 tiiru ümber maakera. Näiteks 13 miljonit tonni tekstiilijäätmetest pärineb tootjatelt ja müüjatelt, ületootmise tõttu ei müüda igal hooajal maha umbes 30% toodetud rõivastest, mis jõuavad enamikus uuena otse prügimäele. Kolmandik kogu toodetud toidust ehk 1,3 miljardit tonni läheb raisku. Ära visatakse üle 2 miljoni tonni elektroonikat.
Loomulikult asjad kuluvad, süüa on vaja. Poodlemisest ei pääse. Aga kas iga aasta on vaja uut telefoni? Iga nädal uusi riideid? Kas kapis peab olema seitse paari talvesaapaid? Kas sa üldse tead, mis sul kodus juba olemas on või mitte? Üha enam ostma meelitavas maailmas on palju lihtsam minna poodi ja osta uus kui kaevuda panipaika ja vaadata, ehk on vajaminev juba olemas. Ja kui ongi, siis see pole ju viimane mudel! Kas peab olema?
Kui midagi on vaja – osta. Aga enne poodi tormamist vaata päriselt ringi, ehk on vajaminev juba olemas. Kas kõike olemasolevatki on päriselt vaja?
