Milline üldse on inflatsiooni mõju tarbijale?
Näide on lihtne: kui sa teenid 1500 eurot ja sinu iganädalane toidukorv maksis varasemalt 50 eurot ja täna maksab sama toidukorv 60 eurot, siis saamegi rääkida 20% inflatsioonist. Selleks, et sinu ostuvõime oleks sama, peaks ka palk tõusma 1800 eurole.
Mida saaks inimene teha selleks, et oma sääste inflatsiooni eest kaitsta?
Ma tooks võib-olla välja kaks kõige olulisemat asja.
Esiteks suurendada oma sissetulekuid ja seeläbi suurendada enda ostu- ja kindlasti ka säästmise võimekust. Teiseks tuleks leida võimalused oma sääste investeerida nii, et need ületaksid inflatsioonimäära.
Millest ja kuidas alustama peaks, kui varem investeerimisega üldse kokku puutunud ei ole?
Alustada tuleks sellest, et hakkad säästma ja raha igakuiselt kõrvale panema – ehk ära kuluta kõike. Täna on kahjuks jätkuvalt olukord, kus paljudel perekondadel on minimaalselt või siis üldse mitte sääste ja kui rahaasjades peaks juhtuma midagi ootamatut, siis polegi tegelikult võimalik kuidagi sellele reageerida. Selline olukord on siiski välditav. Toon näite: kui ma kunagi esimesele tööle läksin, teenisin seal 550 eurot kuus ja kuidagi õnnestus mul ikkagi 50 eurot kõrvale panna. Pärast kümmet kuud oli 500 eurot koos ja tegin oma esimese aktsiatehingu.
Mõned üldised põhitõed investeerimise kohta tooksin samuti kohe välja.
Mõtle välja endale sobiv investeerimisplaan, kuhu ja kui palju. Kindlasti tasub silmas pidada hajutamise põhimõtteid – ei tasu kõike kohe ühte kohta ära paigutada.
Tee eeltööd ja loe natuke nii nende kohtade kui ka toodete kohta, kuhu sa kavatsed oma investeeringud teha.
Alusta algusest ja hakka edasi õppima.
Tegelikult mu soovitus oleks isegi minna raamatupoodi ja osta üks alustamist õpetav raamat. On ilmunud päris mitmeid väga häid eestikeelseid raamatuid, mis õpetavad investeerimise n-ö ABC selgeks.
Ja siis lihtsalt alustada.
Kuhu praegustel segastel aegadel, kui on palju ebakindlust, hea investeerida oleks?
Ütlen kohe alguses hoiatusena ette, et need on minu personaalsed soovitused ja kindlasti on need kaldu mõnede varaklasside suunas, mida ma rohkem tean. Seega lõplikud investeerimisotsused peab iga inimene ise tegema ja tegema need kaalutletult ning vajadusel mõne vastava eksperdiga nõu pidades.
Minu jaoks asjaolu, et hetkel on teatav ebakindlus, väga palju ei muuda: kui tegeled säästmise ja investeerimisega pidevalt ja oskad näha asju pikaajaliselt, jätkad sa ilmselt suures plaanis investeerimist nii nagu varasemalt.
Küll aga vastavalt erinevale tsüklile tasuks võib-olla üle vaadata fookused ja kuhu sa praegu rohkem raha paigutad.
Kui näiteks kasvutsüklis tasus võtta rohkem riske näiteks kasvuettevõttesse või nende aktsiatesse investeerides, siis nüüd tasuks ehk keskenduda toodetele, mis on rohkem stabiilsemad, tekitades seeläbi stabiilset rahavoogu.
Seega tooksin välja kolm aspekti, mida jätkuvalt arvesse võtta.
Esiteks tootlikus. Investeerimise puhul on kindlasti oluline vaadata tootlikkust. Seda eriti kõrge inflatsiooni olukorras. Kui näiteks tootlikkus on 2% ja inflatsioon 10%, siis pikemas plaanis raha väärtus tegelikult väheneb. Kui tootlikkus on 10% ja inflatsioon samal tasemel, siis võib öelda, et raha hoiab väärtust ja kõik muu üle selle jällegi kasvatab sääste.
Samas kui sul on raha näiteks 2% hoiuses, siis see ei pruugi lõpuni halb olla ja sellel on omad eelised. Tänases seisus on hoiused riiklikult kuni 100 000 euroni garanteeritud, mis tähendab seda, et riskid summat kaotada on madalad. Ehk kui samal ajal lubatakse näiteks mõne investeeringu puhul, kus pole mingeid tagatisi, tootlust üle 20%, aga tegelikult see projekt ei õnnestu või ettevõte läheb pankrotti, siis oled kogu rahast ilma. Seega inflatsioon ei olegi enam kõige olulisem aspekt. Ehk teine oluline aspekt on jätkuvalt iga investori enda riskitaluvuse paikapanemine.
Ja kolmas aspekt on hajutatus. Näiteks: kuigi aktsiad võivad olla praeguses seisus miinuses, siis pikemas perspektiivis on seal kindlasti ka firmasid, mis tulevikus jätkuvalt toodavad kasumit ja kasvatavad oma hinda või maksavad jätkuvalt dividende. Seega ei tähenda see seda, et nüüd tuleks kõigest loobuda.
Tasub leida enda jaoks sobiva tulu ja riski suhtega tooted ning vajadusel oma strateegiaid ja plaane kohandada. Ehk rõhutan uuesti üle, et igaüks peab ise enda jaoks selle sobiva leidma.
Estateguru on aga kinnisvaralaenude platvorm, kus fookuses on ühisrahastus. Mida see endast kujutab? Kuidas see täpsemalt toimib?
Me vahendame kinnisvaraga tagatud laene üle Euroopa rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Ühel poolel on ettevõtjad, meie puhul siis peamiselt kinnisvaraarendajad, kes vajavad kapitali ehk laenu, et oma projektid (näiteks kortermaja) ellu viia. Ja teisel poolel on investorid, kes endale sobiva summaga investeerivad nendesse projektidesse, sõlmides laenuvõtjaga laenulepingud.
Meie oleme seal vahel, kes mõlema osapoole jaoks protsessi standardiseerib ja tagab teenuse ja toote kvaliteedi ja sujuvuse.
Mis kasu siinkohal investor saaks?
Investoril on võimalus oma investeeringuid hajutada ja teenida Euroopa keskmist inflatsiooni ületavat tootlikkust ja seda madala riskitasemega toote näol. Mis ma sellega mõtlen: meie kõik laenud on hüpoteegiga tagatud ja praeguse aktiivse portfelli keskmine oodatav tootlus on 10,1%. Samas euroala inflatsioon on 8,6%.
Seejuures hajutamist on võimalik teha mitte ainult n-ö varaklassi mõttes, vaid tegelikult ka geograafiliselt. Läbi meie platvormi saab investeerida kinnisvaraga tagatud laenudesse nii Baltikumi, Skandinaaviasse, Kesk-Euroopasse, Lõuna-Euroopasse kui ka Ühendkuningriiki. Seega läbi selle ka geograafilist riski vähendades.
Samuti tähendab laen seda, et raha hakkad tagasi saama igakuiselt vastavalt laenugraafikule ja perioodi lõpuks, kui kõik läheb projektiga hästi, saadki nii oma raha kui ka tootlikkuse kätte.
Kui populaarne ühisrahastus Eestis on?
Eesti ja Baltikum on olnud ühisrahastuse jaoks ühed suurimad turud Euroopas, kui vaadata investeerimismahtusid elaniku kohta. Hiljuti jõustunud üle-euroopalise regulatsiooniga on see kindlasti veelgi populaarsemaks muutumas, sest regulatsioon viib kogu sektori sõltumatu järelevalve alla. Eesti puhul siis Finantsinspektsiooni alla.
Kellele ühisrahastus ennekõike sobib?
Kõigile, kes tahavad enda sääste ja investeeringuid hajutada ja kaitsta ennast inflatsiooni vastu. Meie puhul saab alustada 50 eurost ja pole oluline, mis see summa on, sest kohtleme kõiki samadel tingimustel. See tähendab, et alustavad investorid investeerivad samal ajal koos professionaalsete ja institutsionaalsete investoritega, kelle investeeringud võivad ulatuda miljonitesse.
Mis summast ma alustama peaksin, et ka päriselt mingit tuntavat kasu saada?
Seda peab igaüks ise otsustama. Säästud võiks meil kõigil olla, et olla valmis ootamatusteks. Veel parem, kui see raha on kuidagi ka enda jaoks tööle pandud. Eks ta muidugi nii ole, et kui kõigist oma säästudest investeerid vaid mõne protsendi kas siis Estategurusse või mõnda muusse varaklassi, siis väga palju ta sind inflatsiooni vastu ei aita, sest ülejäänud seisva raha väärtus ikkagi väheneb.
Investeerimisega kaasneb alati ka teatav riskimäär. Kuidas saaks alustav investor veenduda erinevate projektide turvalisuses?
Ka siin on jätkuvalt oluline hajutatus. Kõige lihtsam kaitse on see, kui sa ei pane kõiki oma mune n-ö ühte kasti ja hajutad neid piisavalt. Kui näiteks 1000 eurot jagada 20 eri projekti vahel, siis see on oluliselt parem kui kõige panemine ühte projekti.
Alustaval investoril tasuks kindlasti ka ise tutvuda pakutava informatsiooniga ja ka pakutud statistika ning portfellide ülevaatega.
Samas tasub teada seda, et meil on nii peakontori kui ka riikide tasemel nii majasised kui ka -välised partnerid, kes iga projekti üle vaatavad ja riskihinnangu teevad. Ehk platvormile pääsevad ainult projektid, mis on läbinud põhjaliku krediidianalüüsi. Need samad protsessid on sobinud ka meie institutsionaalsetele investoritele, kes on meie protsessid põhjalikult läbi analüüsinud ja investeerivad samuti läbi Estateguru platvormi.
Oleme turul olnud üle kaheksa aasta ja kasvanud Kontinentaal-Euroopa suurimaks platvormiks antud segmendis, finantseerides üle poole miljardi väärtuses laene ehk kokku 4000 projekti.
