Tema ees on Christine Lagarde, järgnevad Christopher Cavoli ja Recep Tayyip Erdoğan. Kõige mõjukama isiku nime avaldab Politico kolmapäeva õhtul.
Ursula von der Leyen ei nimetanud ühtegi nime, kui ütles: „Me oleksime pidanud kuulama neid, kes Putinit tunnevad,“ kuid tõenäoliselt pidas Euroopa Komisjoni president silmas just Kaja Kallast, kirjutab Politico.
Vähesed Euroopa liidrid on olnud Kremli autoritaarsete ohtude väljatoomisel nii jõulised, sõnaosavad ja järjekindlad kui Eesti peaminister. Ajal, mil Lääne-Euroopa riigid mõtestavad ümber oma Venemaa-strateegiat, on Venemaa jõhker invasioon Ukrainas õigustanud Eesti lähenemist Moskvale.
45aastane Kallas on juba ammu olnud teadlik ohust, mida Venemaa võib kujutada, sealhulgas ka energiajulgeolekule. Politico järgi oli Eesti seega valmis, kui Venemaa kraanid kinni keeras.
Eesti peaminister, kelle ema Nõukogude võim Siberisse küüditas, on Politico väitel sanktsioonidebati ajal olnud üks valjemaid ja mõjusamaid hääli. Aasta enne Moskva tungimist Ukrainasse nõudis ta juba sanktsioonide kehtestamist Venemaa ametnikele inimõiguste rikkumiste tõttu. Lisaks on ta karmilt suhtunud ka Hiinasse.
Alates ametisseastumisest 2021. aastal on Kallas suurendanud kaitsekulutusi, tagades, et Eesti jääb üheks vähestest Euroopa riikidest, kes ületab NATO riikide seas kaheprotsendist kaitsekulude kohustust SKT-st.
Võimalus öelda „ma ütlesin nii“ on andnud Kallasele suurema mõju nii Brüsselis kui ka globaalselt. „Meid kuulatakse, mis on suurepärane,“ ütles ta selle aasta alguses Politicole.
Kallas on väljaande teatel suurepärane suhtleja, kes kujundab Euroopa geopoliitikat karmi moraaliga, rakendades paatost, mida võimsamad juhid nagu Saksamaa Olaf Scholz on jäljendada püüdnud.
