„Alustan sellest, et Eesti on hästi kaitstud. Otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole. Ma ei ütle seda selleks, et kedagi nüüd rahustada, vaid see on faktiliselt täpne,“ sõnas Kusti Salm.
„Selleks, et aru saada, kas lahinguväljal toimuv on edukas või ebaedukas, peab teadma, mis on nende lõppeesmärk. 2007. aastal esitas Putin esimest korda oma eesmärgid Müncheni konverentsil, toona ei saadud nendest aru, eelmise aasta lõpul esitas ta need uuesti: eesmärk lõhkuda Euroopa struktuur ja uuesti üles ehitada nii, et taastatud oleks Nõukogude Liidu aegsed mõjusfäärid. Venemaa on endiselt oma eesmärgile pühendunud,“ selgitas Salm.
„On erakordselt tähtis, et Ukraina selle sõja võidaks. Üks viiendik sellest riigist on okupeeritud, vaherahu tähendaks, et inimesed peavad rindele jääma. Kui Ukraina ei võida, muutub julgeolekuolukord Euroopas nõrgemaks. Me ei saa lubada, et Ukraina selle sõja kaotaks,“ rääkis Salm, et Venemaa peab praegu kurnamissõda, mille eesmärk on tükk-tüki haaval oma vastane ära kulutada.
„See sõda ei toimu ainult Donbassis ega Hersoni kaevikutes. See sõda toimub ka poliitilisel ja majandusrindel,“ rõhutas Salm.
„Selle nädala otsused Vene Föderatsiooni poolt on nendepoolne katse Ukrainalt initsiatiiv tagasi võtta. Soov on läänele näidata, et nad on valmis temperatuuri tõstma. Venemaa on valmis võtma väga kõrgeid riske ka oma ühiskonnas. See tähendab, et meid ootab ees pikk sõda.“
Salmi sõnul on Eesti oma eesmärgid postuleerinud juba talvel: Ukraina toetamine sõjas, Venemaa vastutusele võtmine, agressiooni hind kallimaks, NATO ja liitlaste kaitsehoiakute muutmine Balti riikides. Oluline, et eskalatsiooni sõnum Venemaale tähendab, et lääs annab Ukrainale rohkem sõjalist abi. „Me peame jätkuvat tõstma sõja hinda Venemaale. Tähtis on see, et me suudaks NATO otsused võimalikult kiiresti ellu viia.“
„Kõige tähtsam on hoida lääne ühtsust, mis on väga palju tugevdunud selle aasta jooksul. Eesti on kaitstud, meil on võimekas kaitsevägi ja Eestis on turvaline elada,“ rõhutas Salm.
