Valitsus kinnitas täna järgmise aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ning saadab need arutamiseks riigikogule. Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides, edastas valitsus pressiteates.
2023. aasta riigieelarve tulude maht on 16 miljardit eurot, mida on 16 protsenti ohkem kui 2022. aasta riigieelarves koos lisaeelarvega. Kulude maht on 17 miljardit eurot, seda on tänavusest 18 protsenti rohkem. Investeeringuid tehakse 775 miljoni euro eest, mida on ligikaudu 30 miljoni euro võrra rohkem kui käesoleval aastal.
„Eelarve koostamisel oli meil kaks selget prioriteeti: et Eesti riigi ja rahva julgeolek oleks tagatud ning et meie inimesed oleksid hoitud,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Riigikaitse ja inimeste hoidmine on ainumõeldavad prioriteedid praegusel ajal, kui julgeolekuolukord on pingelisem kui mitme põlvkonna jooksul see üldse olnud on. Meie järgmise aasta eelarve hoiab Eestit kindlates kätes. See on eelarve, millega on tagatud Eesti julgeolek. See on eelarve, mis suurendab meie ühiskonna sidusust ning aitab meid paremini toime tulla nende erakorraliste oludega, kuhu on meid paisanud meie agressiivne naaber. See on eelarve, mis annab Eesti inimestele kindlustunde, et koos saame kõigist meid ees ootavatest raskustest üle,“ lausus Kallas.
Kallas märkis, et selle eelarve koostamisega on valitsus astunud olulisi samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. „Riigieelarve on Eesti rahva ühine raha, mis ei tule mutiaugust ega seina seest. Valitsusel on kohustus selle rahaga vastutustundlikult ringi käia. Saan ausalt ja heameelega öelda, et järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,“ ütles Kallas.
Välisminister Urmas Reinsalu tõi esile, et heakskiidetud eelarve investeerib Eesti rahvusriigi kestmisse. „Ette nähakse täielik rahastus üleminekuks eestikeelsele üldharidusele, täiendavad vahendid kõrgharidusele ning õpetajate palgatõusule. Samuti sisaldab eelarve peretoetuste reformi, mis on praegusel kriisiajal ülioluline sõnum lastega peredele. Eesti rahvusriigi kestmisse panustame ka hüppeliselt kasvavate riigikaitsekuludega, mis ületavad järgmise nelja aasta lõikes miljardi euro piiri.“
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on järgmise aasta eelarve siseturvalisuse valdkonnas ajalooliste palgatõusudega. „Palgad ei kasva ainult päästjatel, päästekorraldajatel ja politseinikel, vaid ka tagalatöötajatel, mis kindlustab ennetustöö ning laia riigikaitse planeerimisvõimekuse säilimise ja arengu. Samas ei tule eesliini palgatõus seekord koondamiste või kärbete arvelt. Ukraina sõda ning mitmed teised inim- ja loodustekkelised kriisid mujal näidanud, kuivõrd oluline on kaasatus, väljaõpe ja valmisolek kodanike ning kogukondade tasandil. See on lahutamatu osa riigi julgeolekust, kuhu tuleb pidevalt ja süsteemselt investeerida,“ rõhutas Läänemets.
