OTSEBLOGI | Ajakiri Time nimetas aasta inimeseks president Zelenskõi. Putin hoiatas tuumasõja ohu suurenemise eest

Vladimir Putin hoiatas oma inimõiguste nõukogu iga-aastasel televisioonis ülekantud istungil esinedes, et tuumasõja oht on „tõusuteel“.

Putin rõhutas, et Venemaa pole „hulluks läinud“ ja et ta näeb oma tuumaarsenali puhtalt kaitsemeetmena.

Ta ütles: „Me pole hulluks läinud, me mõistame, mis on tuumarelvad. Meil on need vahendid arenenumal ja kaasaegsemal kujul kui ühelgi teisel tuumariigil, see on ilmselge fakt. Kuid me ei jookse ümber maailma selle relvaga nagu habemenoaga vehkides.

Ta jätkas väitega, et Venemaa „võib olla ainus Ukraina territoriaalse terviklikkuse garant“, lisades: „See on Ukraina uute juhtide otsustada.“

Vladimir Putin ütles, et Venemaa võitleb oma huvide kaitsmise eest kõiki olemasolevaid vahendeid kasutades.

Venemaa president kurtis oma inimõiguste nõukogu teleistungil kõneldes ka selle üle, et Lääs kohtleb Venemaad teise klassi kodanikuna, kellel pole õigust eksisteerida.

Lisaks ütles ta, et uut mobilisatsioonilainet ei tule, sest Venemaal pole seda vaja.

Putin rääkis, et 300 000 reservväelasest umbes 150 000 paigutati tsooni, mida Moskva nimetab oma „sõjaliseks erioperatsiooniks“ Ukrainas. Umbes 77 000 neist olid lahinguüksustes ja ülejäänud täitsid kaitsefunktsioone, väitis ta.

Donetski oblastis Kurahhovo linnas hukkus Vene vägede rünnaku tagajärjel kaheksa inimest. Kahjustada sai turg, bussijaam, bensiinijaamad ja kesklinna elumajad.

ÜRO inimõiguste ülemkomisjon avaldas kolmapäeval raporti, milles käsitletakse 441 tsiviilisiku tapmist Ukraina põhjaosas Kiievis, Tšernihivis ja Sumõs.

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk ütles, et raport kirjeldab üksikasjalikult tsiviilisikute mõrvamist küttepuude lõikamisel ja toidukaupade ostmisel piirkondades, mis olid varem okupeeritud Vene vägede poolt, vahendas CNN. Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ piirkonnad võeti tagasi pärast Venemaa lahkumist märtsi lõpus.

Türk lõpetas just neljapäevase visiidi Ukraina pealinna.

„Me töötame selle nimel, et kinnitada väiteid täiendavate tapmiste kohta neis piirkondades ning Harkivi ja Hersoni piirkondades, mille Ukraina väed hiljuti tagasi vallutasid,“ ütles ta avalduses, viidates, et nende arv võib veelgi kasvada. „On kindlaid viiteid sellele, et aruandes dokumenteeritud hukkamised kujutavad endast [tahtliku] tapmise sõjakuritegu.“

Türk loetles oma avalduses Ukraina rahvale vajalikku abi, sealhulgas 17,7 miljonit inimest, kes vajavad humanitaarabi ning 9,3 miljonit toidu- ja toimetulekuabi.

Tema sõnul on kolmandik elanikkonnast sunnitud oma kodudest lahkuma, samas kui 7,89 miljonit on riigist põgenenud ja 6,5 miljonit on riigisiseselt ümberasustatud.

Türk ütles ka, et veetis osa oma visiidist esmaspäeval pommivarjendis, kui Venemaa käivitas järjekordse raketirünnakute laine. Ta külastas ka Butša ja Izjumi linna.

"Ma kardan, et Ukrainat ootab ees üks pikk ja kõle talv. Sõja tagajärjed inimõigustele on riigis juba olnud laastavad ja prognoos on väga murettekitav,“ ütles ta.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja „Ukraina vaim“ valiti ajakirja Time aasta inimeseks.

USA ajakirja toimetajate aastaauhind antakse kellelegi, kellel on viimase 12 kuu jooksul olnud maailmas suurim mõju. Ajakiri on varem öelnud, et nende aasta inimene on keegi, kes mõjutas uudiseid või meie elu kõige rohkem, nii heas kui halvas.

Abipaketiga saadeti Ukrainasse 1536 kõrge energiasisaldusega kuivtoidupakki, 200 T-särki, 200 dressipluusi, 75 fliisjakki, 100 jopet ning 300 pea- ja näokatet. Varustuse maksumus on 181 711 eurot, seda finantseeris välisministeerium.

„Talv on alanud, kuid talve kõige külmemad kuud on alles ees. Lisaks tavapärasele ja pidevale Eesti riigi sisesele pääste- ja ennetustööle kuulub päästeameti igapäevatöösse ka rahvusvaheline koostöö. Praegu vajab Ukraina meie abi, et elada edukalt üle aasta külmim aeg. Hädasolijat tuleb aidata ja kui aitame oma partnereid, saame olla kindlad, et meidki aidatakse, kui peaksime seda vajama,“ ütles päästeameti peadirektori asetäitja Andreas Anvelt.

„Venemaa agressioonist tingitud humanitaarkriis Ukrainas üha süveneb ja lisaks sõjalisele, majanduslikule ja poliitilisele abile on oluline anda humanitaarabi, et leevendada sõjas inimkannatusi. Praegustes rasketes ilmastikuoludes tuleb pingutada üheskoos, et tagada Ukraina rahva toimetulek olukorras, kus Venemaa ründab valimatult Ukrainas tsiivilobjekte, elutähtsat taristut ja ilma elektrita on miljonid inimesed. Kindlasti ei jää seekordne saadetis viimaseks ja teeme kõik, et Ukraina abivajadustele vastata,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Välisministeerium on praegu toetanud humanitaarabi Ukrainale kokku 665 826 euroga, et abistada Ukraina elanikke, sisepõgenikke ja põgenikke Gruusias talveks valmistumisel ja talve üle elamisel.

Veebruarikuus saatis päästeamet abisaadetisena Ukrainasse telke, magamiskotte, välivoodeid, telgiküttesüsteeme ja diiselgeneraatoreid. Juulikuus leppisid Balti riikide ja Poola päästejuhid Ukrainaga kokku pääste ja elanikkonnakaitse toetamises ning allkirjastasid hea tahte memorandumi.

Eesti senine humanitaarabi Ukrainale on 23,1 miljonit eurot, millest avaliku sektori toetus on 4,1 miljonit eurot.

„Kurjus rüüstab taas Euroopat, kuid me ei lase sellel võita. Agressori hävitatu ülesehitamine Ukrainas on pikk teekond, aga koos tegutsedes on see lühem,“ sõnas president Alar Karis Tallinnas toimunud Ukraina Žõtomõri piirkonna ülesehitusele keskenduva foorumi avakõnes. Riigipea rõhutas, et Eesti aitab Ukrainal end taastada Venemaa agressiooni tagajärgedest, jätkates samal ajal sõjalise ja humanitaarabi andmist.

President Karise sõnul tegutseb Eesti vastavalt Ukraina enda vajadustele, plaanidele ja eesmärkidele: „Lähtuvalt president Zelenskõi üleskutsest, valisime koostööks konkreetse piirkonna – Žõtomõri oblasti, kus enne 24. veebruaril alanud Venemaa sõda elas 1,3 miljonit inimest,“ lausus riigipea. Ta lisas, et praegu on seal juba töös mitmed Eesti ülesehitusprojektid.

Vabariigi President kutsus teisi doonorriike Eesti jõupingutustega ühinema, sest Ukraina ülesehitamine on võimalik ainult paljude riikide ja toetajate ühise pingutusena. Eesti teeb Žõtomõri oblasti ülesehitamisel koostööd juba Portugaliga.

President Karis rõhutas, et Eesti on valmis oma kogemuste ja oskustega ukrainlastele nende ühiskonna reformimisel toeks olema, nimetades möödapääsmatuks õigusriigi süvendamist, sealhulgas sõltumatu ja professionaalse justiitssüsteemi loomist, mis on oluline ka välisinvesteeringute ja rahvusvahelise toetuse saamiseks. „Reformide edukus süvendab ukrainlaste lootust, kasvatab usaldust ning tugevdab soovi ja valmisolekut naasta koju, et ehitada üles Ukrainat,“ lisas ta.

Samuti pidas president Karis tähtsaks majanduskoostööd. „Tugevad ettevõtted ja tööstus hoiavad Ukraina majandust käigus ja aitavad kaasa riigi kiiremale taastumisele. Julgustan Eesti ettevõtjaid hoidma või looma uusi ärikontakte ja otsima investeerimisvõimalusi, sest neid on palju,“ lausus president Karis.

Riigipea tõi näiteks ka Ukraina pühendumuse digipöördele, mille elluviimisesse on Eesti oma kogemuse ja toetusega panustanud.

Zõtomõri piirkonna ülesehitusfoorum toimub teist korda ning seda korraldab Välisministeerium. Foorumist võtab osa umbes 180 osalejat, nende seas ka Ukraina parlamendiliikmed, kohalike omavalitsuste esindajad, diplomaatiline korpus ning Eesti ettevõtjad.

Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval. Ettevõte esitas pakkumuse riigihankes, millega otsiti lühiajalist majutust 2000 sõjapõgenikule.

„Põgenike majutamine reisilaeval tekitas esmalt vastakaid tundeid. Elu aga näitas, et see lahendus õigustas ennast. Meie koostöö Tallinkiga on ladus, laeval on hästi tagatud turvalisus ning vajalikud teenused nii lastele kui täiskasvanutele on läheduses hästi kättesaadavad,“ ütles Maripuu. „Lahendus on pälvinud hea eeskujuna ka rahvusvahelist tähelepanu. Loomulikult ei ole laev parim koht pikemalt perega elamiseks, ent lühiajalise turvalise peavarjuna toimib see hästi,“ lisas ta.

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene rääkis, et laevapere on juba kaheksa kuud andnud endast parima, et sõjakoleduste eest põgenenud Ukraina kodanikud tunneksid ennast laeval võimalikult turvaliselt, hästi ja hoitult.

„Nende kuude vältel oleme ühiselt pingutanud selle nimel, et aidata tuua nii palju vajalikke teenuseid põgenikele nii lähedale kui võimalik ning samal ajal püüdnud neile pakkuda tegevusi, mis aitaksid rasket aega paremini üle elada ka vaimselt. Meil on hea meel, et saame jätkata koostööd heade partneritega Sotsiaalkindlustusametist, kuna usume jätkuvalt, et laev on ajutise majutuse pakkumiseks tänastes tingimustes paljude muude variantide kõrval parem lahendus.“

Sotsiaalkindlustusamet otsis riigihankega lepingupartnerit, kes suudaks pakkuda lühiajalise majutuse kohta vähemalt 2000 põgenikule.

Reisilaev Isabelle võeti põgenike majutuskohana kasutusele sel kevadel, 7. aprillil. Laeval on viimase kaheksa kuu jooksul lühiajaliselt peatunud üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku, kellest enamik on naised ja lapsed. Praegu on laeval lühiajalisel majutusel umbes 1500 Ukraina sõjapõgenikku, neist umbes 400 lapsed.

Kokku on sõja algusest lühiajaliselt majutuselt üle Eesti läbi käinud 23 000 sõjapõgenikku. Praegu on lühiajalisel majutusel asutustes üle Eesti 2500 põgenikku, neist enam kui pooled laeval Isabelle. Sõjapõgenike majutusele on sellest kevadest kokku kulunud 35 miljonit eurot.