Lääne ametnikud avaldasid reedel muret, kas praegu venelaste valduses olevas Zaporižžja tuumajaamas suudetakse säilitada vesijahutust, kuna okupandid ei hoolda jaama korrektselt, kirjutab the Guardian.
Olemasolev reaktori jahutussüsteem vajab pidevat elektrivarustust, kuid ametnikud on mures, et Venemaa võib elektrivarustuse katkestada, kui ta üritab jaama Ukraina võrgust välja lülitada.
Üks anonüümseks jääda soovinud lääne ametnik ütles, et see on olukord, mida peaksime kõik väga tähelepanelikult jälgima. Kuid ta lisas, et elektrivarustuse säilitamiseks on olemas varudiiselgeneraatorid ja Ukraina tööjõud, kes suudab halvimat ära hoida.
Elektrivarustuse katkemine põhjustas 2011. aastal Jaapanis Fukushima tuumaõnnetuse.
Ametnik ütles, et jaama ümber käivat lahingutegevust peetakse palju väiksemaks riskiks, kuna tuumareaktorid on kavandatud taluma suhteliselt raskeid lööke ja on paksu seinaga. „Need on ehitatud nii, et nad suudaksid vastu pidada ka siis, kui jaama pihta lendab tsiviillennuk.“
Ametnikud ei kommenteerinud, kas nende arvates suunab Venemaa teadlikult vägesid tuumajaama alale või valmistab ette pettemanöövrit. Sotsiaalmeedia videod paistavad kujutavad jaama alal viibivaid Vene vägesid.
Eesti teeb ettepaneku kehtestada Euroopa Liidu kaheksas sanktsioonipakett
Eilsel valitsuse kabinetiarutelul otsustas Eesti, et teeb Euroopa Komisjonile ametliku ettepaneku kehtestada Venemaale kaheksas sanktsioonipakett. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on äärmiselt oluline kiirendada järgmise sanktsioonipaketi vastuvõtmist, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu ning tegutseda süsteemselt selle nimel, et agressiooni hinda Venemaa jaoks järjepidevalt tõsta. Eesti soov on, et kaheksandas sanktsioonipaketis oleks laiendatud sanktsioone Venemaa vastu majanduse, energeetika ja kaubanduse valdkondades ning piirangute alla seataks täiendavaid isikuid ja üksusi.
Ühtlasi soovib Eesti, et olulisel määral laiendataks sanktsioone Venemaa kodanike reisimisele.
Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti teeb tööd poliitilise konsensuse nimel kogu Schengeni viisaruumis, et kehtestada Venemaa kodanikele täiendavad sanktsioonid, nii nagu seda tegi Eesti. „Välisministrina kutsun üles ka teiste Euroopa riikide valitsusi kehtestama täiendavaid siseriiklikke sanktsioone, et lõpetada agressorriik Venemaa kodanike reisimine Euroopas ning töötama ühiselt selle nimel, et Schengeni viisaruum suletaks Venemaa kodanikele.“
Alates Venemaa laiaulatusliku sõja alustamisest Ukraina vastu on Eesti ja Euroopa Liit kehtestanud Venemaale pidevalt sanktsioone. Seni on kehtestatud seitse sanktsioonipaketti, et tõsta sanktsioonidega agressiooni hind Venemaale nii kõrgele, et see halvaks täielikult Venemaa majanduse ja teeks võimatuks sõja rahastamise.
Donetski oblastis asuv Kramatorsk pärast Vene vägede suurtükituld.
Suurbritannia kaitseministeeriumi tänases luureraportis keskendutakse Harkivit tabanud rünnakutele. Suurim neist toimus 17. augusti pärastlõunal – selles hukkus 12 tsiviilisikut. Kuigi rindejoon on selles sektoris alates maist vähe nihkunud, on Ukraina suuruselt teist linna invasiooni algusest saati üsna järjepidevalt pommitatud. Ilmselt plaanisid Vene väed sõja puhkedes jõuda juba esimese 24 tunniga Harkivi äärelinna, ent see ei õnnestunud.
Venemaa rindejoonest umbes 15 km kaugusel asuv Harkiv on saanud kannatada, sest paikneb enamike Vene suurtükkide (ka kehvemat sorti) laskekaugusel. Raketisüsteemid ja üldiselt ebatäpsed relvad on põhjustanud linnas suurt laastamistööd.
Sagedastele rünnakutele vaatamata pole Vene vägede osakaal Harkivi sektoris ilmselt kuigi suur. Kontroll piirkonna üle on ka võrdlemisi lõtv, ent sellest hoolimata korraldatakse kohalikke haaranguid ja sondeerivaid rünnakuid. Tõenäoliselt üritavad nad sel moel sundida Ukrainat Harkivi rindel suuremaid vägesid hoidma, et neid ei õnnestuks rakendada mujal – näiteks lõunas või idas.
