Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | Putin ei luba Vene vägedel Hersonis taganeda. Meedia: mehed ei tohi Krimmist sõjaväe loata lahkuda

OTSEBLOGI | Putin ei luba Vene vägedel Hersonis taganeda. Meedia: mehed ei tohi Krimmist sõjaväe loata lahkuda

Sõjavastane meeleavaldus Istanbulis 22. septembril.

Foto: AP/Scanpix

Käimas on sõja 213. päev. Venemeelsed jõud on alustanud Ukraina okupeeritud piirkondades libareferendumitega – sõdurid käivad ukselt uksele hääli kogumas.

USA ametnike sõnul on Vladimir Putin võtnud viimastel nädalatel Ukraina sõja strateegilises planeerimises otsesema positsiooni. New York Timesi teatel lükkas Venemaa president tagasi väejuhtide soovi taganeda Hersoni linnast ja tõmbuda tagasi üle Dnipro jõe. Ehkki selline taandumine säilitaks Venemaa varustust ja sõdurite elusid, oleks see Putini jaoks järjekordne avalik alandus – alles häbistas teda ja Venemaa vägesid ukrainlaste edukas vastupealetung Harkivis.

Eesti kinkis Ukrainale tosin bussi.

Vene väed pommitasid öösel Zaporižžja linna. Üks rakett tabas elumaja – surma sai üks ja vigastada üheksa inimest. Ülejäänud elanikud pidid öö veetma linnaliinibussis.

Russia launched 5 missiles on Ukraine's Zaporizhzhia city at night

One of them hit a residential building, killing one person and wounding 9. Other people were forced to stay the rest of the night in a communal bus until the fire was extinguished—governor https://t.co/5NZcA71WMa pic.twitter.com/5lrzw2iJCs

— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) September 24, 2022

Väidetavalt jagatakse mobiliseeritud venelastele võitlemiseks roostes Kalašnikovi automaate.

Ukraina relvajõudude peastaabi viimatine hinnang vastasvägede kaotustest. Selle kohaselt on langenud juba 56 300 Vene sõdurit.

Suurbritannia kaitseministeeriumi tänane luureraport keskendub Ukraina jõgedel toimuvale. 21. ja 22. septembril tabas Venemaa raketirünnakuga Donetsi jõel asuvat Petšeni tammi. Mõned päevad varem korraldati sarnane rünnak Dnepri jõel asuvale Karatšunivske tammile.

Brittide sõnul liiguvad Ukraina väed mööda mõlemat jõge allavoolu üha edasi. Kuna Venemaa väejuhid tunnevad üha enam muret operatiivsete tagasilöökide pärast, üritavad nad ilmselt rünnata tammide lüüse, et Ukraina vägede jõeületuspunktid üle ujutada.

Ilmselt pole rünnakud siiski Ukraina operatsioonidele olulisi probleeme põhjustanud, kuna kahjustatud tammide ja lahingutsoonide vahel on piisavalt suured vahemaad.

Venemaa riiklikud uudisteagentuurid on jaganud infot „referendumi“ esimese päeva aktiivsusest. Donetski oblastis olevat andnud oma hääle 23,6% valimisõiguslikest kodanikest. Luhanskis oli sama näitaja 22%, Zaporižžjas 20,5% ja Hersonis 15,3%.

Ukraina relvajõudude kindralstaabi teatel on venemeelsed ametnikud hakanud jagama Zaporižžja ja Hersoni oblastites värbamiskutseid. Mobilisatsiooniteated on veel esialgu suunatud teenimiseas Vene passidega elanikele. Ukraina peastaap märgib, et kutse on saanud mehed, kes on hüljanud Ukraina kodakondsuse.

Eesti esitas Rahvusvahelisele Kohtule avalduse sooviga sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse

Eesti esitas Rahvusvahelisele Kohtule (ICJ) avalduse, et sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse, mis puudutab genotsiidikuriteo vältimise ja karistamise konventsiooni täitmist.

„Eesti koos teiste genotsiidikuriteo konventsiooni osapooltega soovib sekkuda Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse, kuna Venemaa agressioon genotsiidikuriteo vältimise ja selle karistamise ettekäändel on seadnud tõsise löögi alla sellise hirmsa kuriteo nagu genotsiid tähenduse. Kohus peab andma hinnangu Venemaa tegevusele ja valesüüdistustele,“ ütles välisminister Urmas Reinsalu.

Ukraina pöördus Rahvusvahelise Kohtu poole 26. veebruaril, kuna Venemaa õigustas 24. veebruari sissetungi Ukrainasse vajadusega takistada ja karistada Ukrainat väidetava genotsiidi toimepanemise eest Luhanski ja Donetski oblastis. Reinsalu sõnas, et tegemist oli otsitud ettekäändega, et tunnustada Luhanski ja Donetski oblastit eraldiseisvate riikidena. „Venemaal ei olnud mingit õigust Ukrainasse tungida, nagu pole alust ka Venemaa süüdistusel, et Ukraina on toime pannud genotsiidi,“ rõhutas minister.

Ukraina pöördus Rahvusvahelisse Kohtusse, et kohus tunnistaks, et ei ole tõendeid, et Ukraina on toime pannud genotsiidi Luhanski ja Donetski oblastis ning et Venemaa agressioon Ukrainas genotsiidi vältimise ettekäändel on ebaseaduslik. Kohus pidas 7. märtsil suulise istungi, kuhu Venemaa kohale ei ilmunud. 16. märtsil otsustas Rahvusvaheline Kohus, et esialgse õiguskaitsemeetmena peab Venemaa kohe peatama 24. veebruaril alanud sõjalise agressiooni. Venemaa ei ole siiani seda otsust täitnud.

Koos Eestiga soovivad Ukraina ja Venemaa vahelisse vaidlusse sekkuda ka Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Leedu, Prantsusmaa, Uus-Meremaa, Rumeenia ja Rootsi ning riike võib veel lisanduda.

Varahommikul tabasid Vene vägede mürsud Dnipropetrovski oblastis asuvat Marhanetsi. Kaks inimest sai vigastada, neist üks tõsiselt.

President Zelenskõi jagas teenetemärke lahingus vapralt tegutsenud Ukraina sõduritele ja langenud kangelaste perekondadele.

Sellisel moel käiakse okupeeritud Ukraina osades elanikelt libareferendumi toetamiseks hääli nuiamas.

Enerhodar, The first day of the pseudo-referendum. In the video, we see three collaborators, accompanied with two armed soldiers.

People tell how an armed Russian military man poked a piece of paper with the barrel of a machine gun and eloquently showed where exactly to tick. pic.twitter.com/NvUdgKmWC2

— ТРУХА⚡️English (@TpyxaNews) September 23, 2022

Krimmi uudisteagentuuri Krõminform väitel ei lubata meestel Venemaa okupeeritud poolsaarelt niisama lahkuda. Nad peavad selleks hankima kohalikust värbamiskeskusest eriloa, mille saamine võib osutuda üsna keeruliseks. Üldjuhul aktsepteeritavad lahkumispõhjused on seotud töö, kooli ja ravivajadustega.

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) märkis, et Venemaa mobilisatsioon on Putini plaanide täitmisega raskustes. Mõttekoja hinnangul ei suuda Venemaa mobilisatsioonipüüded tuua lahinguväljale isegi madala kvaliteediga reservväelasi, kui Venemaa ei lahenda kiirelt süsteemseid probleeme. Lisaks on Venemaa sõjablogijad teatanud, et riik väljastab libakutseid ning mobiliseerib mehi, kes ei vasta Kremli esitatud standarditele – eelkõige „sõjalise kogemuse“ kriteeriumile. Kättesaadava teabe alusel arvab ISW, et mobilisatsioonikampaania võib ebaõnnestuda.

212. sõjapäeva kokkuvõte:

Eilset blogi loe siit: