Soome vähendab venelastele määratud viisade arvu ligi 90%
Soome valitsus otsustas Ukrainas käimasoleva sõja valguses teisipäeval oluliselt vähendada Venemaa kodanikele antavate turistiviisade arvu.
Välisminister Pekka Haavisto ütles, et Soome piirab vastuvõetavate Venemaa viisataotluste arvu umbes 10 protsendini praegusest tasemest, vahendab YLE.
Muudatused jõustuvad septembri alguses.
Praegu võtab Soome venelastelt iga päev vastu umbes 1000 viisataotlust, kuid järgmisest kuust kavatsetakse seda arvu vähendada 100 taotluseni päevas.
Välisministeerium on koostanud mudeli, mille kohaselt eelistatakse perekondlikel põhjustel, töö või tudengiviisat taotlevaid isikuid.
Haavisto ütles, et välisministeerium teeb koostööd siseministeeriumiga, et uurida riikliku humanitaarviisa andmist. See võib lihtsustada näiteks ajakirjanike, dissidentide või aktivistide Soome kolimist. Samal ajal kaalub välisministeerium seadusandlust, mis võimaldaks lisaks EL-i tasandil kokkulepitule kehtestada ka riiklikud sanktsioonid.
Vene turistide reisimine Soomes ja läbi Soome Euroopasse on tekitanud Soomes nördimust. On küsitud, miks peaks rikastel venelastel olema lubatud Euroopas vabalt puhkama minna, samal ajal kui nende riik peab Ukrainas jõhkrat agressioonisõda.
Vene aktivistid Moskvas USA ja Suurbritannia saatkondade ees nõudmas, et Lääne liitlased ei saadaks Ukrainasse relvi, mis Vene sõdureid tapavad.
This has to be the most pathetic thing you will see today. Russians are begging at the US and UK embassies to stop sending weapons to Ukraine that kills and injures Russian soldiers. Maybe the Russian soldiers shouldn't be in Ukraine?!pic.twitter.com/Pdgbyf0Jmy
— Danish NAFO Fella 🇩🇰🇺🇦🇪🇺🇹🇼 (@abnyn1) August 16, 2022
Ameerika Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin kinnitas Twitteris, et arutas oma Ukraina kolleegi Oleksii Reznikoviga USA toetust Kiievile.
Türgi kaitseministeeriumi teatel on Odessa sadamast lahkunud veel neli laeva, mille pardal on Ukraina päevalilleõli ja mais.
Vene turist Euroopas: siin on defitsiit ja järjekorrad nagu kunagi Nõukogude Liidus. Venemaa on progressiivne, nagu teiselt planeedilt, kus inimesed elavad oma elu hästi.
Ukraina relvajõudude peastaabi uus hinnang vastaspoole kaotustest. Selle kohaselt võib olla langenud juba 44 100 Vene sõdurit.
Lvivi kesklinnas müüb kuueaastane Alisa käsitsi valmistatud käevõrusid. Kogutud raha soovib tüdruk annetada Ukraina sõjaväele. Käevõrusid reklaamib ta tabava plakatiga: „Soovin aidata armeed. +1 käevõru -1 ork (Vene sõdur).“
"I want to help the army. 1 bracelet -1 Ork," the poster of this little girl says.
In Lviv center, 6-year-old Alisa sells her hand-made bracelets to donate the money for the Ukrainian armed forces
Photos by Euromaidan Press pic.twitter.com/PKn6OMQlpb— Euromaidan Press (@EuromaidanPress) August 17, 2022
Suurbritannia kaitseministeeriumi tänane luureraport keskendub eile Krimmis toimunud plahvatustele. Brittide teatel tunnistasid nii Venemaa kui ka Ukraina ametiisikud teisipäeval, et Põhja-Krimmis Džankoi lähistel plahvatas laskemoonaladu ja tõenäoliselt sai selle lähistel kahjustada ka raudtee ja elektrialajaam. Venemaa meedias levisid ka teated, et Krimmi keskpaigast Gvardiiske lennubaasi lähedalt tõusid taevasse mustad suitsupilved.
Džankoi ja Gvardiiske on koduks Venemaa kahele kõige tähtsamale sõjalennuväljale Krimmis. Lisaks on Džankoi ka oluline maantee- ja raudteesõlm, mis mängib olulist rolli Venemaa operatsioonide varustamisel Lõuna-Ukrainas. Suurbritannia kaitseministeerium tõdeb, et intsidentide põhjus ja kahju ulatus pole veel selge, ent tõenäoliselt tunnevad Vene väejuhid üha enam muret julgeolekuolukorra ilmse halvenemise pärast kogu Krimmis – Venemaa sõjalise operatsiooni tagalabaasis.
Ukraina peaprokuratuuri teatel on Venemaa invasiooni käigus tapetud 361 ja vigastatud 712 last. Need arvud on kahtlemata tunduvalt kõrgemad, sest täpseid andmeid pole õnnestunud hankida okupeeritud aladelt ega rindepiirkondadest. Lisaks märkis peaprokuratuur tänases värskenduses, et riigis on tuvastatud 28 798 sõjakuritegu ja 13 412 kuritegu riikliku julgeoleku vastu.
Vene väed pommitasid ööl vastu kolmapäeva mitmeid Ukraina linnu ja asulaid, kirjutab The Kyiv Independent. Odessas sai vigastada kolm inimest ning mitu hoonet hävines – sealhulgas ka kohalik puhkekeskus. Mõkolajivis sai tugevalt kahjustada Petro Mohõla nimeline Musta mere riiklik ülikool. Dnipropetrovski oblastis Nikopolskõi ja Krõvorizkõi rajoonides hävitasid Vene mürsud elumaju ja ärihooneid. Donetski oblastis Avdijivka ja Zaitseve asulates tapeti kaks tsiviilelanikku ja vigastada sai vähemalt seitse.
There are three major universities in Mykolaiv. This one, Petro Mohyla Black Sea National University, was safe. Until today. The results are below… pic.twitter.com/Laafn4ReyS
— vladyslav.faraponov (@vlad_faraponov_) August 17, 2022
Krimmi venemeelne juht Sergei Aksjonov kuulutas 24. veebruaril, et Krimmi territooriumi ei taba „praegu ega tulevikus ükski mürsk, ükski miin ega ükski padrun“. Sisuliselt pole ta ka hiljutisi arenguid arvestades eksinud, sest ta jättis loetelus nimetamata raketid…
USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi hinnangul on teisipäeval Krimmis Venemaa sõjalistes rajatistes toimunud plahvatused ilmselt osa Ukraina sidusast vastupealetungist, mille eesmärk on taastada kontroll Dnipro jõe läänekaldal. Ehkki Kiiev pole Krimmis toimunu suhtes vastutust võtnud, arvab USA mõttekoda, et Ukraina vägede plaan on häirida Venemaa tarneahelat, mis toetab otseselt Ukraina pinnal võitlevaid Vene sõdureid.
President Volodõmõr Zelenskõi märkis hilisõhtuses videopöördumises, et ukrainlased peavad tegema kõike selleks, et Venemaad nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt kurnata – kuni too ei suuda enam Ukrainas sõdida. „Tehke kõike Ukraina heaks, nagu te olete juba teinud. Ja veelgi rohkem, sest Venemaa juhtkond eeldab, et ukrainlased, eurooplased ja kogu maailm hakkab tundma sõjast väsimust,“ sõnas riigipea.
Sõja 174. päeva kokkuvõte:
Eilse päeva blogi loe siit:
