OTSEBLOGI | Ukraina liitlastele: ärge kartke Venemaa tuumaähvardusi!

Maailm ei peaks Venemaa ees hirmu tundma, kuna nad pole enam tugevuselt maailma teine armee, teatas Ukraina kaitseministeerium.

„Pärast Mariupoli ja Butšat ning raketirünnakuid ei hirmuta meid tuumarelvad. Ütleme kõikidele partneritele: lõpetage Venemaa kartmine,“ soovitab Ukraina kaitseministeerium.

„See pole maailma teine armee, vaid need on hulkurid, marodöörid ja vägistajad. See on vangla, mis ründas Ukrainat.“

Kahe Nord Streami gaasitoru lekke kontrollimine on tugevdanud kahtlusi, et tegemist oli sabotaažiga, teatasid Rootsi võimud.

„Võime järeldada, et Rootsi majandusvööndis Nord Stream 1 ja 2 juures toimusid plahvatused, mis tõid kaasa ulatuslikke kahjustusi gaasijuhtmetele,“ ütles riigiprokurör Mats Ljungqvist avalduses.

Ta ütles, et sündmuskohal koguti tõendeid ja neid hakatakse nüüd uurima.

Läänemeres Taani Bornholmi saare lähedal avastati möödunud nädala esmaspäeval neli leket. Kaks lekkekohta asusid Rootsi majandusvööndis ja kaks Taani majandusvööndis.

USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) juht Samantha Power teatas 55 miljoni dollari suurusest investeeringust Ukraina küttetaristusse, kuna sõjast räsitud riik valmistub süngeks talveks.

„See abi toetab torude ja muude seadmete remonti ja hooldust, mis on vajalikud kodude, haiglate, koolide ja ettevõtete kütmiseks kogu Ukrainas,“ seisab USAIDi avalduses.

„Uus USAIDi abi toob otsest kasu kuni seitsmele miljonile ukrainlasele 19 piirkonnas,“ öeldakse. "USAID pakub ka elektrigeneraatoreid ja alternatiivseid kütuseallikaid haiglatele, riigisiseselt ümberasustatud isikute keskustele ja varjupaikadele sotsiaalselt haavatavatele kodanikele, aidates pakkuda ukrainlastele talvel sooja peavarju.

Abi on suunatud Ukraina osadele, mis on Putini sõjast laastatud, sealhulgas Tšernihivi, Harkivi, Kiievi, Mõkolaivi, Odessa, Zaporižžja ja Žõtomõri oblastid.

Kes võib Putini asemele tulla ja kui tõenäoline on riigipööre?

Tunnustatud Vene päritolu ajaloolane pakkus oma vaatenurga Vladimir Putini kukutamise riigipöörde tõenäosusele ja tõi välja tõenäolised kandidaadid tema asemele.

John Hopkinsi ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Sergei Radtšenko ütles, et lähiajalugu ei ole julgustav kellelegi, kes loodab Venemaa juhi troonilt kukutamist, vahendas Sky News.

„Isegi kui Putini asetäitjad jõuavad järeldusele, et tahavad Putinist lahti saada, on tema võimult kõrvaldamine keeruline. Moskva pole pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist kogenud ühtegi edukat ega ebaõnnestunud riigipöördekatset,“ nentis Radtšenko .

Radtšenko ütleb, et võimalike reeturite nimekiri on pikk. „Presidendi seltskond, kuhu kuuluvad tallalakkujad, kriisijuhid ja tulevased pärijad, on värvikas kamp. On peaaegu kindel, et teda ümbritsevad inimesed vaatavad üksteisele hoolikalt silma ja mõtlevad läbi võimalikud pärimisstsenaariumid,“ seletas professor.

Professor Radtšenko pakub välja võimalikud Putini asendajad:

• Kaitseminister Sergei Šoigu. Silmapaistva sugupuuga aparatšik, kuid nüüdseks lootusetult kahjustada saanud mainega. Tema toetus oleks aga iga võimuhaaramise vandenõu jaoks hädavajalik.

• Julgeolekunõukogu juhti Nikolai Patruševi nimetatakse mõnikord Putini järglasteks, kuid see tundub ebatõenäoline, kasvõi sel põhjusel, et ta on Putinist isegi vanem.

• Endine president Dmitri Medvedev on kasutanud genotsiidiretoorikat, et jääda asjakohaseks, kuid keegi ei võta teda tõsiselt.

• Riigiduuma riukalik esimees Vjatšeslav Volodin on selgelt kandideerimas ja ta kontrollib seadusandlikku kogu, mis on uue juhi post facto legitimeerimiseks ülioluline.

• Siis on Venemaa peaminister Mihhail Mišustin, võimekas tehnokraat ja „must hobune“, kes kappab maastikul, kus mustad hobused on ajalooliselt saavutanud suuri võite.

• Endine peaminister Sergei Kirijenko, aegunud liberaal, kellele Putin on usaldanud okupeeritud Ukraina territooriumi järelevalve, on võimalik kandidaat.

• Putini endine ihukaitsja ja praegune rahvuskaardi juht Viktor Zolotov võib soovida oma ülemuse järglaseks saada.

• Nii võiks ka teine ​​Putini endine ihukaitsja ja praegune eriolukordade minister Aleksandr Kurenkov.

• Lõpuks on autsaiderid: väsimatu tšetšeeni don Ramzan Kadõrov ja Jevgeni Prigožin, Putini usaldusisik ja Vene oligarh, kes kontrollib poolsõjaväelist Wagneri rühmitust. Kuigi kõik nad on seotud sissetungiga Ukrainasse, ei pruugi nad otsustada sõja jätkamist.

Professor Radtšenko selgitas: „Järeltulijad võivad vajadusel eelkäijate käitumisest lahku minna. See tähendab, et Putini võimalik asendaja ei pea jätkama tema neoimperialistlikku tegevuskava. Kui Putin tagandataks, pandaks tema otsused tõenäoliselt Ukraina süüks ja tema järeltuljiad prooviksid alustada puhtalt lehelt.“

Euroopa Liit võttis vastu uue sanktsioonipaketi

Täna, 6. oktoobril võttis Euroopa Liit vastu uue sanktsioonipaketi, et karmistada ja tugevdada piiravaid meetmeid Venemaa vastu. Uute meetmetena kehtestatakse G7 kokkulepitud nafta hinnalagi, laiendatakse piiranguid teenustele, ekspordile ja impordile ning lisatakse piirangute alla täiendavaid isikuid ja üksusi.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti alati seisnud selle eest, et Euroopa Liidu sanktsioonipaketid Venemaa vastu oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad. „Uued sanktsioonid on oluline samm selle suunas, et Euroopa Liidu majandussidemed Venemaaga nõrgenevad ja Euroopa Liidu ettevõtted peavad otsima alternatiive mujalt,“ ütles Reinsalu. „Eesti jätkab Euroopa Liidu tasandil sanktsioonide tugevdamise nõudmist, et tõsta agressiooni hind Venemaale nii kõrgele, et see halvaks täielikult Venemaa majanduse ja teeks võimatuks sõja rahastamise.“

Pakett sisaldab ekspordi keeldu kemikaalidele, kahesuguse kasutusega kaubale, piinamiseks kasutatavale kaubale, kõrgtehnoloogiale, lennunduses kasutatavatele seadmetele, masinatele, relvadele ja nende osadele, millele pole sanktsioone seni kehtestatud. Laiendatakse ka impordikeelu nimekirja.

Teenuste osutamise keeldusid laiendatakse IT, õigusabi, arhitektuuri ja inseneri teenustele.

Samuti kehtestatakse G7 kokkulepitud nafta hinnalae jõustamiseks vajalik regulatsioon. See tähendab, et kui G7 on hinnapiiri paika pannud, võtavad liikmesriigid selle ühehäälselt üle. Seejärel hakkab kehtima keeld hinnapiirist kallimalt ostetud Venemaa nafta transportimisele kolmandatesse riikidesse. Kindlustusteenuste osutamine on lubatud, kui laevad veavad Venemaa naftat, mis on ostetud hinnapiirist odavamalt. Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on 5. detsember 2022 toornafta ja 5. veebruar 2023 rafineeritud naftasaaduste puhul.

Sanktsioonide nimistusse lisatakse 30 isikut ja seitse juriidilist üksust, kes on seotud Ukraina oblastite annekteerimisega. Eesti ettepanekul lisatakse paketti keeld teatud krüptovara teenuste osutamisele Venemaa kodanikele, elanikele ja ettevõtetele.

Venemaa „evakueerib“ ehk küüditab kõik Hersoni okupeeritud aladel viibivad koolilapsed okupeeritud Krimmi. Vene võimud teatasid ootamatult, et vaheaeg algab juba tänasest.

„Hersoni lapsed veedavad sügispuhkuse Krimmi parimates kuurortides,“ teatas Hersoni Vene määratud juhtkond. „Võttes arvesse vanemate arvukaid taotlusi ja soove, kuulutab Venemaa Föderatsiooni Hersoni piirkonna haridus- ja teadusministeerium 6. oktoobrist 21. oktoobrini 2022 välja Hersoni linna ja Belozerski üldharidusasutuste koolilastele puhkused. Lapsed osalevad puhkuseperioodil Venemaa Föderatsiooni terviseprogrammides Krimmi Vabariigi territooriumil. Neid ootavad harivad üritused, põnevad väljasõidud ja kohtumised huvitavate inimestega.“

Pevkur esitab välisluureameti uueks juhiks Kaupo Rosina

Kaitseminister Hanno Pevkur saatis täna valitsusele ja riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjonile ettepaneku nimetada välisluureameti uueks peadirektoriks Kaupo Rosin.

Välisluureameti peadirektori nimetab ametisse kaitseministri ettepanekul Vabariigi valitsus, kuulates ära riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni arvamuse.

Pevkuri sõnul on Rosin tugev kandidaat välisluureameti juhi kohale. „Tema ligi 20aastane kogemus luures, millest viimased neli aastat kõrgel ametikohal NATO peakorteris, on andnud talle hea ettevalmistuse välisluure juhi kohale asumiseks. Olen veendunud, et Kaupo Rosin saab talle pandud kõrgete ootustega kenasti hakkama,“ märkis minister.

Pevkur lisas, et otsuse tegemisel mängis olulist rolli Rosina suhtevõrgustik NATO liitlastega. „Luuremaailmas on väga oluline usalduslike suhete olemasolu meie partneritega. Olles olnud viimased neli aastat NATO peakorteris pidevas kontaktis kõigi meie liitlastega ja saades seal ka laiemat vaadet luurele, loob see head eeldused asuda tööle ilma pikema sisseelamisajata. Meil kellelgi pole täna luksust kaotada praeguses julgeolekuolukorras isegi ühte päeva, seetõttu palun ka Riigikogu komisjonil esimesel võimalusel koguneda, et vastav arvamus valitsusele ka esitada,“ lisas minister.

Kolonel Kaupo Rosin juhib praegu küberväejuhatust. Aastail 2018-2022 oli Rosin NATO peakorteri luure- ja julgeolekudivisjoni analüüsiüksuse asedirektor ja enne seda juhtis aastail 2012-2018 kaitseväe luurekeskust.

„On suur au olla välisluureameti peadirektori kanditaat. Eriti praeguses julgeolekukeskkonnas on adekvaatne luureinfo aluseks õigeaegsetele otsustele. Ootan väga kohtumist oma uute kolleegidega, kellega koos kiiresti edasi liikuda. Teha on meil väga palju. Soovin tänada Mikk Marranit, kes on oma ametiaja jooksul välisluureametit väga tugevasti edasi arendanud ning saavutanud oma sise- ja välisriiklike partnerite sügava lugupidamise,“ ütles Kaupo Rosin.

Välisluureameti senine peadirektor Mikk Marran lahkub ametist 1. novembril.

„Mul on hea meel, et uue peadirektori kandidaat on aegsasti selgeks saanud. Välisluureamet saab Kaupo Rosina näol endale kogenud juhi. Olen kolonel Rosinaga väga tihedalt koos töötanud viimase kümne aasta jooksul ja olen veendunud, et Kaupo Rosin võetakse välisluureameti kolleegide poolt hästi vastu. Tema professionaalsus ning positiivne suhtumine sobivad hästi välisluure tegutsemisstiiliga“, ütles Mikk Marran.

Välisluureameti peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta, andes nii panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Välisluureamet tagab ka turvalise side riigi salastatud võrkudes ja teeb välisvastuluuret, et kaitsta Eesti diplomaate ja välisoperatsioonidel teenivaid kaitseväelasi. Samuti kaitseb välisluureamet Eestile edastatud salastatud välisteavet, täites riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeid.

Oktoobri algusest on Ukraina relvajõud vabastanud enam kui 400 ruutkilomeetrit Hersoni oblastist , ütles operatiivväejuhatuse Lõuna pressiesindaja Natalja Humenjuk briifingul.

„Meil on üsna hea edu, suundi me ei nimeta, aga Hersoni oblastist on okupantide käest vabastatud juba üle 400 ruutkilomeetri. Ja me liigume edasi,“ ütles Humenjuk.

Meditsiiniõde Julia „Taira“ Paievska oma ajast Vene sõjavangina:

„Teate, mida ma tundsin, kui pärast piinamist meelemärkusele tulin? Ei viha ega pahameelt. See oli haletsus. Mul oli oma piinajatest kahju," ütles ta Varssavi julgeolekufoorumil.

Ukrainlaste poolt vabastatud Harkivi oblastis leiti üle 500 tapetud tsiviilisiku, ütles oblasti riikliku politsei peadirektoraadi uurimisosakonna juht Serhi Bolvinov.

„Oleme vabastatud aladelt juba leidnud 534 tsiviilisiku surnukeha, kellest 226 on naised, 260 mehed, 19 lapsed (neist 13 on tuvastamata). 29 inimest on alles vaid säilmed, nende sugu on praegu teadmata,“ ütles ta.

Mõkolaivi oblastis tulistati hommikul alla kolm Vene drooni.

Eesti Pagulasabi ja Sõbralt Sõbrale kutsuvad üles annetama Ukraina pagulaslastele talveriideid

Eesti Pagulasabi ja sotsiaalne ettevõte Sõbralt Sõbrale kutsuvad häid inimesi üles annetama sooje talveriideid siia jõudnud Ukraina lastele. Kampaania raames kogutakse korras ja puhtaid talvejopesid, pükse, kombinesoone ja talvesaapaid 2-12 aastastele lastele.

„Talv ja külmad on tulekul ning paljud Ukraina pered on mures, kuidas mahutada pere nappi eelarvesse talveriiete ning -saabaste ost. Kampaania abil soovime koguda lastele sobilikke riideid ja jalatseid, et Ukraina lastel ei jääks talverõõmude nautimine kehva riietuse taha,“ selgitas Anu Viltrop, Eesti Pagulasabi tugiteenuste juht ja juhatuse liige.

Alates sõja eskaleerumisest veebruaris on Eestisse jõudnud ligi 60 000 põgenikku, kellest ligikaudu 24,5% on lapsed.

„Sõbralt Sõbrale ettevõttena oleme aastaid teinud koostööd erinevate pagulasi toetavate organisatsioonidega ning aidanud Eestisse jõudnud inimesi hädavajalikuga. Me usume, et üheskoos saame luua võimalusi headeks muutusteks,“ ütles Kaspar Nummert, Sõbralt Sõbrale tegevjuht.

Riideid ja jalanõusid võetakse vastu üle Eesti kõikides Sõbralt Sõbrale taaskasutuskauplustes 10. oktoobrist kuni 28. oktoobrini. Sõbralt Sõbrale taaskasutuskaupluste asukohad leiab siit: www.sobraltsobrale.ee/kauplused. Kogutud asjad sorteeritakse ning saadetakse laiali üle Eesti, kus kohalikud omavalitsused riided ning jalanõud novembri alguses abivajajatele välja jagavad.

Tõsi on see, et Piski-Radkivski külas oli piinakamber ja seal piinati inimesi, kuid sealt leitud karbitäie kuldhammaste päritolu ei pruugi olla nii õudne, et neid inimestelt suust rebiti. Nimelt leidis ajaleht Bild kohaliku hambaarsti, kelle töökohast need tõenäoliselt varastatud olid.

„Need hambad näevad välja nagu need, mis minu kollektsioonist varastati,“ ütles 60aastane Sergei, kellele Bild fotot näitas. „Ma olen siin ainus hambaarst. Nii et kui nad siit leiti, peavad nad olema minu omad.“

„Naabruskonna elanikud rääkisid mulle, et venelased kasutasid neid inimeste hirmutamiseks,“ ütles Sergei.

Venelased alistuvad koos tehnikaga. Ukraina sõduritele tuli vastu soomuk BMP-2, millel lehvis valge lipp.

Video kellegi kodust Zaporižžjas raketirünnaku ajal. Kujutate ette, et magate oma kodus ja peaksite sellise asja peale ärkama?

Briti kaitseministeerium: Vene väed on Lõuna-Ukrainas dilemma ees

Ühendkuningriigi kaitseministeerium märgib oma igapäevases raportis, et Ukraina väed alustasid 2. oktoobril lõunapoolses sadamalinnas Hersonis uut rünnakufaasi ja suutsid edasi tungida 20 kilomeetrit. Nad saavutasid edu Inhuleti idakaldal ja Dnipro läänekaldal, kuid ei ohusta veel Venemaa peamisi kaitsepositsioone.

Samal ajal on Vene väed tõmbunud tagasi nagu tavaliselt ning Kremli komandörid peavad tõenäoliselt kasvavat ohtu Lõuna-Ukraina Nova Kahhovka piirkonnale üheks oma pakilisemaks murekohaks. Kahjustatud sild üle Dnipro jääb üheks vähestest marsruutidest, mis neil on selle piirkonna vägede varustamiseks.

Kuna neil on piiratud marsruudid, seisab Venemaa silmitsi dilemmaga: vägede tagasi tõmbamine Dnipro kaldalt aitaks ülejäänud Hersoni hoida, kuid poliitikud käsivad jääda ja kaitsta.

Samuti on Venemaa suurema osa oma tõsiselt alamehitatud õhudessantvägedest suunanud Hersoni kaitsele.

„Seetõttu on Venemaal praegu rinde stabiliseerimiseks saadaval vähe täiendavaid kvaliteetseid kiiresti paigutatavaid vägesid: tõenäoliselt on Venemaa eesmärk paigutada sektorisse mobiliseeritud reservväelased,“ lisatakse raportis.

Viimase 24 tunni jooksul tapsid Vene väed Donetski oblastis neli ja haavasid kolme tsiviilisikut, sealhulgas Mariupolis ja Volnovahhas.

Žaporižžjas tulistati rakettidega mitme korrusmaja pihta, leitud on kaks hukkunud naist. Viis inimest on kadunud.

Pilt Zaporižžjast enne ja pärast „Vene maailma“ saabumist.

Vene duumasaadik: inimesed pole rumalad, lõpetage valetamine

Kremli kaitseministeerium peab lõpetama oma igapäevastes sõjateemalistes uudistes valetamise, ütles Venemaa parlamendisaadik Andrei Kartapolov.

Intervjuus Vene televisioonile ütles endine armeekindral, et valitsus peab lõpetama oma rahvale valetamise. Ta meenutas Kremli teateid Teise maailmasõja ajal, kui Saksa armee tungis jõudsalt Venemaa poole. Ka 1941. aastal rääkis valitsus, kuidas Vene väed on teinud edusamme siin ja seal, jättes mainimata, et sakslaste edusammud on palju suuremad.

Praegusele olukorrale viidates ütles ta: „Peaaegu kõik Belgorodi oblasti piirikülad on hävinud. Meie Venemaa linn Valuiki, mis on kindluslinn, on pideva tule all, kuid me saame sellest teada kõikvõimalikelt inimestelt, regionaaldirektorilt, Telegrami kanalitest, meie sõjakorrespondentidelt. Kaitseministeeriumi info sisu praktiliselt ei muutu."

„Oleme tulistanud alla kümme rakette, tabanud 50 sihtmärki ja kõrvaldanud sadu natse ja ei midagi muud... Aga inimesed teavad ja siit algab põhiprobleem. Meie riigi inimesed ei ole rumalad. Nad pole kaugeltki rumalad. Aga nad näevad, et neile ei peeta vajalikuks rääkida, isegi osa tõest, rääkimata kõigest. See pole üldse hea. See võib viia usalduse kaotuseni,“ hoiatas Kartapolov.

Sõttaminekueelne meelelahutus äsjamobiliseeritud sõduritele Jekaterinburgi sõjaväelaagris nr 32.