Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

OTSEBLOGI | Venemaal vangis olnud USA korvpallur Brittney Griner vahetati välja „Surmakaupmehe“ vastu

USA korvpallur Brittney Griner vahetati välja "Surmakaupmehe" vastu

USA korvpallitäht Brittney Griner vabastati vangide vahetuse käigus, teatas USA ametnik. Talle mõisteti augustis Venemaal üheksa aasta pikkune vanglakaristus väikses koguse narkootikumi maale toomise eest.

Griner vahetati välja kurikuulsa Venemaa relvakaupmehe Viktor Bouti vastu, keda tuntakse „Surmakaupmehena“. 2005. aasta film „Lord of War“, mille peaosas on Nicolas Cage, põhineb kaudselt Bouti elul.

Griner peeti kinni veebruaris, kui tolliametnikud teatasid, et leidsid tema pagasist Moskva Šeremetjevo lennujaamas kanepiõli.

President Joe Biden ütles, et on rääkinud Grineriga ja et ta on turvaliselt teel koju.

Vene välisministeeriumi teatel toimus vahetus Abu Dhabi lennujaamas.

Ukraina pidas kinni abielupaari, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks luuramises

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) pidas Odessas kinni abielupaari, keda kahtlustatakse Venemaa kasuks luuramises.

SBU ei nimetanud paari nime, kuid süüdistas neid sõjaliste lähetuste ja õhutõrjeüksuste asukohtade otsimises ja edastamises Venemaale.

Tegemist on Venemaa sõjaväeluure ohvitseridega, kes kavatsesid luua Lõuna-Ukrainas agentide võrgustiku.

SBU ohvitserid leidsid mobiiltelefone ja arvutiseadmeid, millel oli tõendeid varjatud kirjavahetusest agressoriga. „SBU pidas mõlemad spioonid kinni, kui nad üritasid Venemaale salastatud teavet edastada,“ teatas SBU.

Mees ja naine saabusid Ukrainasse 2018. aastal ja said elamisloa. Mees oli teeninud Vene sõjaväes.

Kinnipeetavad saatsid teabe Krimmis asuvale endisele Vene eriüksuslaste ohvitserile, kes tegi koostööd sõjaväeluurega.

OTSEBLOGI | Venemaal vangis olnud USA korvpallur Brittney Griner vahetati välja „Surmakaupmehe“ vastu

Foto : Служба безпеки України/Telegram

SBU avaldas ka fotoseeria paari vahistamisest, kinnipeetud mehe sõjaväedokumendid, mis näitavad tema sõjaväelist auastet kolonelina, ning kinnipeetavate Venemaa passid.

USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield kutsus Venemaad üles vastama oma vägede poolt Ukrainas toime pandud koleduste eest.

Thomas-Greenfield vastas ÜRO inimõiguste büroo eile avaldatud uuele raportile, mille kohaselt tapsid Venemaa väed esimestel nädalatel pärast seda, kui Vladimir Putin andis oma vägedele käsu Ukrainasse tungida, vähemalt 441 tsiviilisikut.

Inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) dokumenteeris hukkamised ja rünnakud kümnetes linnades kolmes oblastis ning hoiatas, et Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ piirkondade tegelik ohvrite arv on tõenäoliselt palju suurem.

Aruanne käsitles Moskva sissetungi 24. veebruarist kuni aprilli alguseni ning kogus tõendeid 102 Ukraina linnast ja külast. Kõnealused teod panid toime neid piirkondi kontrollinud Vene relvajõud ja need põhjustasid 441 tsiviilisiku (341 meest, 72 naist, 20 poissi ja 8 tüdrukut) surma. Paljudel surnukehadel olid märgid tahtlikust tapmisest.

Kiievi lapsed sünnivad sellistes tingimustes: liivakotid katmas haiglaaknaid, et kaitsta neid idast tulevad kurjuse eest.

These are the conditions in which children are born in Kyiv: with lots of love and sandbags in the windows to protect them from the evil from the east.

📷Getty Images pic.twitter.com/YaXIuhGHHp

— Defense of Ukraine (@DefenceU) December 8, 2022

USA saadab Eestisse jalaväekompanii ja HIMARSi mitmikraketiheitjaga üksuse, samuti vastava juhtimisvarustuse ja -süsteemid.

Ajakirja Time'i esikaas aasta kõige mõjuvõimsamast inimesest, Ukraina presidendist Volodõmõr Zelenskõist, on jõudnud ka New Yorki kuulsale Times Square'i väljakule.

Mõkolajivis tabasid okupandid öösel transpordiettevõtet. Vigasaanutest teateid pole.

Kremli kõneisik rääkis taas, et sõja põhieesmärkide sekka kuuluvad Ukraina „demilitariseerimine ja denatsifitseerimine“. „Uute territooriumite annekteerimine on välistatud,“ ütles Peskov.

Okupeeritud Sevastopolis kuuldi plahvatust. Meediaväljaande Krõm Realii teatel oli 8. detsembri hommikul Venemaa poolt okupeeritud Krimmis asuvas Sevastopolis kuulda „võimsat plahvatust“.

Krõm Realii korrespondendid kuulsid mõni sekund enne plahvatuse kuulmist heli, mis sarnanes raketi väljalaskmisega, vahendab the Kyiv Independent. Vene võimud Sevastopolis, Venemaa kaitseministeerium ja Ukraina ametnikud ei ole sündmust kommenteerinud.

Kuulduste kohaselt on plehku pannud grupp relvastatud vange, kes saadeti rindele, et nad ühineksid Wagneri üksusega Donetski piirkonnas.

It is reported that a group of prisoners who were sent to the frontline to join a Wagner PMC unit around Donetsk area have deserted and are now armed and on the run.

— WarMonitor🇺🇦 (@WarMonitor3) December 8, 2022

Venemaal on Luhanski oblastis Svatove ja Venemaa piiri vahel 60 kilomeetri pikkusel lõigul peaaegu katkematu kaevikusüsteem, ütleb Ühendkuningriigi kaitseministeerium oma igapäevases luureinfos. Venelaste kaitse sügavus jääb siiski ebaselgeks.

Svatove on väike linn Luhanski linnast põhja pool. Piirkond on olnud okupeeritud alates Venemaa esialgsest sissetungist 2014. aastal.

Kaitseministeerium lisas, et Venemaa 1. kaardiväe tankiarmee on osaliselt paigutatud Svatove lähedale, kuid väidetavalt kannatas eliitrühmitus sõja alguses suuri kaotusi, sealhulgas tänavu septembris Harkivist taganemisel.

„Seda on nüüd osaliselt tugevdatud mobiliseeritud reservväelastega, kuigi see jääb tunduvalt alla oma lubatud tugevuse, milleks on üle 25 000 isikkoosseisu,“ lisatakse värskenduses.

Vene väed üritavad Zaporižžja kohalikke elanikke oma armeesse võitlema sundida, et asendada hukkunud Vene sõdureid.

Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas, et Venemaa okupeeritud piirkonnas Melitopolis on võimud väljastanud ajateenistusealistele meestele kutse: „Vene okupandid kavatsevad mobiliseerida kohalikke elanikke, et korvata praegusi kaotusi.“

Harkivi linna peamine jõulupuu püstitati tänavu metroojaama. Nii saab olla kindel, et Vene raketid ja suurtükimürsud seda ei hävita.

Kharkiv. This year, the city's main Christmas tree has been installed at a subway station, where it won’t be hit by russian artillery fire or missile strikes.
The holidays are coming, no matter what.

📷 by Kharkovskiye Izviestiya pic.twitter.com/aI9dHY6UV4

— Defense of Ukraine (@DefenceU) December 8, 2022

Kohalikes Telegrami kanalites väidetakse, et Venemaal Belgorodi oblastis toimus plahvatus.

Ida-Ukrainas hukkus Vene rünnakus kümme inimest

President Volodõmõr Zelenskõi ütles, et eilses rünnakus Kurahhove linnale hukkus kümme inimest ja paljud said vigastada.

Tema sõnul oli rünnak linnale äge ja läbimõeldud. „Need olid rahulikud inimesed, tavalised inimesed,“ ütles Zelenskõi. „Turg, viljaelevaator, tankla, bussijaam ja elumaja. Praegu on hukkunuid kümme, vigastatuid on palju.“

2 Ukrainian women who today went to buy food at a street market in Kurakhove in the Donetsk region won’t come back home to their families again.

This is all Russia’s work and they have been doing it on a daily basis since February 24th. pic.twitter.com/1SfLBgBQ52

— Visegrád 24 (@visegrad24) December 7, 2022

Zelenskõi lisas, et Venemaa miini tõttu hukkus neli politseinikku, kes töötasid Hersoni piirkonna lõunaosas energiavõrgu stabiliseerimisel.

Venemaa on Ukraina elektrivõrku rünnanud 1000 raketiga

Venemaa väed on tulistanud Ukraina elektrivõrku enam kui tuhande raketiga. Hoolimata suurtest purustustest töötab elektrivõrk jätkuvalt.

Ukrenergo tegevjuht Volodõmõr Kudrõtski ütles ka Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) korraldatud kohtumisel, et tema ametnikud otsivad maailmast remondiks vajalikke keerulisi seadmeid. Kaheksa hiljutist Venemaa õhurünnakute lainet kriitilisele infrastruktuurile on tõsiselt kahjustanud võrku ning viinud hädaolukordade ja plaaniliste katkestusteni kogu riigis.

"Need rünnakud on suurim löök elektrivõrgule, mida inimkond on kunagi näinud. Elektrirajatiste ja -liinide, sealhulgas alajaamade pihta tulistati enam kui tuhat mürsku ja raketti. Ukrainas on praegu tõsine puudus tootmisvõimsusest, kuigi tarbimine on sõjaeelse perioodiga võrreldes 25–30% väiksem. Süsteem töötab endiselt, see on integreeritud, pole katki või lahti ühendatud,“ rääkis Kudrõtski.

Vaata videost, kuidas ukrainlased taskulambivalgel ostlevad:

Scholz usub, et Putini poolne tuumaoht on vähenenud

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles, et oht, et Vladimir Putin kasutab tuumarelvi, on rahvusvahelise surve tõttu vähenenud.

Täna avaldatud Funke meedia intervjuus ütles kantsler, et sõda Ukrainas jätkub vähenematu julmusega, kuigi üks põhikomponent on muutunud, vahendas Sky News.

„Venemaa on lõpetanud tuumarelvade kasutamisega ähvardamise. Reaktsioonina sellele, et rahvusvaheline üldsus tähistab punast joont,“ sõnas Scholz.

Ta rõhutas, et vaatamata sügavale lõhele on oluline, et dialoog Kremliga jätkuks.

Eile ütles Putin, et tuumasõja oht kasvab, kuid kinnitas, et Venemaa pole hulluks läinud ja näeb oma tuumaarsenali puhtalt kaitsemeetmena.

Funke ütles, et intervjuu Scholziga viidi läbi esmaspäeval ja tsitaadid kinnitati eile pärastlõunal.

Scholz rääkis, et Putin peab esmalt sõja peatama, kuid pärast seda on ta valmis rääkima Venemaaga relvastuskontrollist Euroopas – midagi, mida tema sõnul pakuti enne sõda.

Ta kaitses ka Saksamaa toetust Ukrainale, mis kriitikute sõnul on olnud liiga tagasihoidlik, öeldes, et pärast USAd oli Saksamaa üks Ukraina suuremaid toetajaid, sealhulgas relvatarnete osas.

„Me teeme kõik endast oleneva, et vältida otsest sõda Venemaa ja NATO vahel. Sellisel konfliktil oleks ainult kaotajaid – kogu maailmas,“ lisas ta.

Ukrainlased saavad ajutise kaitse pikendamist taotleda PPA iseteeninduses

Eestilt ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikud saavad selle pikendamist taotleda kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppu PPA iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee.

PPA identiteedi ja staatuste büroo komissari Marina Põldma sõnul on ajutine kaitse aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.

„Kuna sõjaolukord Ukrainas jätkub, on ajutise kaitse saanutel võimalik oma elamisluba pikendada. Pikendamiseks tuleb esitada taotlus PPA iseteeninduskeskkonnas asylum.politsei.ee kolm kuud kuni üks kuu enne elamisloa kehtivuse lõppu. Varem kui kolm kuud enne elamisloa kehtivuse lõppu ei ole võimalik taotlust esitada,“ ütles Põldma.

Pikendamise taotlemise juures küsitakse isikukoodi ja elamisloakaardi andmeid. Samuti on kohustuslik märkida taotlusele oma registreeritud elukoht Eestis. Osade taotluste puhul võivad menetlejad paluda lisaandmete esitamist või PPA teenindusse tulekut, selleks võetakse nende taotlejatega individuaalselt ühendust.

„Ajutise kaitse elamisloa pikendamine on Ukraina kodanikule tasuta. Taotlemisel tuleb märkida, millises PPA teeninduses soovitakse oma uus elamisloakaart kätte saada. Kui pärast taotluse esitamist soovitakse muuta dokumendi kättesaamiskohta, tuleb selle eest maksta,“ rääkis Põldma.

4. detsembri seisuga on ajutist kaitset taotlenud kokku 40 814 inimest. Alates 10. detsembrist avaneb esimese kuu jooksul võimalus taotleda ajutise kaitse elamisloa pikendamist 17 142 inimesel.

Rohkem infot ajutise kaitse elamisloa pikendamise kohta leiab PPA kodulehelt.

Eile kannatasid Vene väed veidi väiksemaid kahjusid kui viimasel ajal tavapärane. Hukkus 340 sõdurit ning ilma jäädi kahest tankist, kahest soomukist, kahest suurtükist, kahest droonist ja kahest sõidukist. Ukrainlaste andmetel on alates sõja algusest manalateele läinud juba üle 93 000 vaenlase sõduri.

Valgevenes toimuvatest sõjaväeõppustest võtavad väidetavalt osa ka Vene väed. Seda kuulutas Venemaa kaitseministeerium, kelle teatel jätkavad Lääne sõjaväeringkonna sõdurid Valgevene polügoonides „intensiivset lahingutreeningut“. Vene ministeerium väitis, et õppuseid korraldatakse nii päeval kui ka öösel: „Sõjaväelased tulistavad erinevat tüüpi väikerelvadest, aga ka miinipildujatest, lihvitakse oskusi sõjamasinate juhtimisel, läbitakse psühholoogilisi takistusradasid, õpitakse taktikalist meditsiini ja muid valdkondi.“