Britid rõhutasid, et tänases The Times'i uudises polnud tegelikult miskit uudset. „Ütlesime algusest peale väga selgelt, et see on ajutine ja maksimaalselt kuueks kuuks,“ toonitasid ametivõimud. Otsus kõnealust väegruppi Eestis pikemalt hoida tehti maikuus.
Et briti sõduritest pooled siit jõulude aegu lahkuvad, ei tähenda brittide sõnutsi NATO idarinde kaitsevõimekuse vähenemist. Lisaks kinnitati Suurbritannia valmisolekut sõjalise ohu ilmnedes ka vastavalt toimima.
„Kõik, mida me otsustame ja teeme, põhineb viimasel ohuhinnangul,“ märgiti ametivõimude poolt Delfile. „Mõistagi – kui näeksime Venemaad ootamatult suurendamas sõjalist võimsust, ähvardades Eestit, reageeriksime ja tugevdaksime kiiresti.“
Sama teeksid nende hinnangul ka teised NATO liitlased.
Ametivõimud rõhutasid, et NATO kohaloleku puhul ei seisne küsimus mitte pelgalt vägede arvus, vaid ka varustuses ja tehnilises võimekuses.
„Kõige olulisem on meie üldine võimekus,“ sõnati. „Nagu meie kaitseminister juunis ütles, on plaan tugevdada ühtset lahingugruppi lisavõimekusega, sealhulgas täiendava suurtükiväe ja helikopterite lähetusega. Me arutame seda oma Eesti liitlastega, sest peamine on meie kollektiivne võimekus.“
Suurbritannia ametivõimud rõhutasid, et riigil on plaanis tugevdada ühtset lahingugruppi täiendavate võimete abil; lisaks hoida Ühendkuningriigis kõrge valmisoleku tasemel brigaadi, mis tehakse NATO-le kättesaadavaks Balti regioonis (keskendudes Eestile).
Järgmisel aastal on oodata Eestis õppuseid, kus harjutatakse toimetulekut brigaadi tasemel ning tugevdatakse eFP (Enhanced Forward Presence ehk liitlaste suurendatud kohaloleku) staapi, mida juhib alates järgmisest aastast brigaadikomandör ning mis aitab kaasa ka Eesti diviisi staabi arendamisele.
