Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Tankisaaga järel hakkas riigil lõimumise edendamisega kiire. Hartman: vajadus on miljonites eurodes

Kultuuriminister Piret Hartman sõnas Delfile, et esitab järgmisel nädalal valitsusele Ida-Virumaa sidususe kava koostöös peaministriga, kus on kirjas täiendavad tegevused.

Ministri sõnul on vaja toetada kultuuriasutusi Narvas, erinevaid kultuurilisi ja kogukondlikke organisatsioone, näiteks Narva Vaba Lava, Narva Muuseum, Narva Linnaorkester, Integratsiooni Sihtasutus ja raamatukogud. Eesmärgiks on kultuuriministri sõnul panna õlg alla neile projektidele, mis suurendavad sidet eesti kultuuriruumiga, sealhulgas laiendatakse võimalusi eesti keele õppeks.

Hartman rääkis, et Eesti kultuur on Narvas olemas, küsimus on aga selles, kas seda on olnud piisavalt. „Venemaa propagandast põimitud meedia ja kultuur on saanud liiga pikalt ja liiga vabalt inimeste tarbimisharjumusi kujundada,“ sõnas ta.

Ida-Virumaal on ministri sõnul toimunud palju erinevaid kultuurisündmusi, nagu näiteks Pimedate Ööde filmifestivali programm „KinoFF“ ja Narva EV100 pargis aset leidnud kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“, millest võttis osa mitutuhat inimest nii kohapeal kui online vahendusel.

„Lisaks on ida-virukatel olnud võimalus osaleda eesti keele ja kultuuri tundmise klubides, keelekohvikutes. Keeleõppes on oluliseks ka meie kultuuriruumi tutvustavad tegevused,“ ütles ta.

Ministri sõnul peab aga kultuuripakkumine olema veelgi mitmekesisem ja regulaarsem, paljud kultuuriasutused pole pikka aega Ida-Virumaale jõudnud.

Vajadus on miljonites

Hartmani sõnul peab riik Ida-Virumaa sidususe suurendamiseks ette nägema täiendavaid vahendeid ning see vajadus on miljonites.

„Rõhutan, et kultuur ei ole ainult kulu, vaid see toob ka tulu. Kultuur elavdab kohalikku majandust, toob nii välis-kui ka siseturiste, teeb elukeskkonna atraktiivsemaks,“ lisas ta.

Minister ütles, et kultuuriasutustega on kohtutud ning järgmisel reedel seisab ees arutelu kohalike eestvedajatega Integratsiooni Sihtasutuses Narvas.

Mida tehakse nüüd lähikuudel, sõltub Hartmani sõnul järgmisel nädalal toimuvatest läbirääkimistest. „Kindlasti kuulutame enne aasta lõppu välja Ida-Virumaa teatriresidentuuri konkursi,“ lubab ta.

Eesti keele majad on end ära tasunud

Piret Hartman kinnitab, et eesti keele majad on ennast ära tasunud. Seal saab keeleõppija toetust eestikeelses keskkonnas, kasvatada rääkimisjulgust ning avardada silmaringi.

„2021. aastal õppis keelemajades 4064 inimest. Lähen valitsusse küsima lisaraha, et tõsta õppekohtade arv 7200ni,“ rääkis minister oma plaanidest.

Ta soovib viia keelemajad lisaks Narvale ja Tallinnale ka teistesse linnadesse, nagu Sillamäele, Kohta-Järvele, Jõhvi, Tartusse ja Pärnusse. Sellel aastal laiendati tegevust Lääne-Harjumaal ning Lüganusel.

„Eesmärgiks ei ole uute majade loomine vaid konkreetses kohas sisuliste tegevuste pakkumine ja koordinaatori olemasolu, kes koostöös KOVide ning teiste organisatsioonide ning ettevõtjatega aitaks keeleõpet tugevdada antud piirkonnas,“ rääkis Hartman.

Ida-virukad on vaja saada lugema Eesti venekeelset meediat

Teisipäevases Delfi erisaates tõi Hartman välja, et vaja oleks venekeelset meediat, et ida-virukad ei toetuks enam Venemaa propagandale. Igal väljaandel on juba venekeelne portaal olemas, vaja on saada nad lugema.

Hartman rääkis, et valitsus toetas selle aasta algul meediakanaleid, et tugevdada venekeelsete meediaväljaannete toimetusi. „Toetuse eesmärk oli muuta Eesti venekeelse ajakirjanduse sisu professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Toetust said kõik meedialiidu liikmed, kellel oli nii eesti- kui ka venekeelne toimetus,“ rääkis ta.

Hartmani sõnul on seda juba näha, et areng on toimunud ning sisu on muutunud mitmekesisemaks. Auditoorium vajab aga harjumist, sest Venemaa propagandakanalid keelati alles hiljuti.

„Integratsioonimonitooring 2020 näitas esmakordselt, et teisest rahvusest inimestele on eesti meediakanalid kõige usaldusväärsemad. Peame tegema kõik selleks, et see nii ka jääks,“ sõnas minister.

Väga kahetsusväärne on asjaolu, et Narva volikoguistungid toimuvad vene keeles, mis peaksid toimuma riigikeeles. Nemad saavad ja peaksidki olema narvakatele eeskujuks. Kultuuriministri sõnul peab riik tegema kõik, et pakkuda laiapõhjalist ning tasemel keeleõpet, et eesti keele oskus seal piirkonnas kasvaks.