Peretoetuse teise lugemisega jätkatakse esmaspäeval
Kolmapäeval alanud istungi lõpuks oli neljapäeva lõunaks hääletatud s 1191 muudatusettepanekust läbi 68.
Reformierakonna esitatud üle 1000 muudatusettepaneku arutelu algas kolmapäeval kella 23.15 ajal. Iga hääletuse eel võttis eelnõule vastu seisev Reformierakonna fraktsioon 10-minutilise vaheaja.
Riigikogu kodukorra kohaselt lõppes neljapäevane istung kell 13. „Nüüd on selline lugu, et kell on 20 sekundi pärast 13.00 ja meie tänane istung saab sellega ühele poole. Ei jää muud üle kui soovida teile ilusat töökat nädalavahetust, head kolleegid. Kohtume esmaspäeval. Istung on lõppenud,“ lõpetas mammutistungi riigikogu aseesimees Hanno Pevkur.
Taas on istungit juhatamas riigikogu aseesimees Martin Helme. Muudatusettepanekud jätkuvad ja ka kümneminutiliste vaheaegade võtmine.
Kolmapäevase istungi lõpuks jõudis riigikogu läbi hääletada 52 muudatusettepanekut 1191 ettepanekust.
Uuel täiskogu istungil alustati 53. muudatusettepaneku hääletamisega.
„Ja olemegi jõudnud muudatusettepaneku 51 juurde,“ hõikas Jüri Ratas rõõmsalt! „4,2 protsenti muudatusettepanekuid on minu hinnangul juba läbi vaadatud, see on rohkem kui null!“
Peeter Ernits on väga usin protseduuriliste küsimuste esitaja ja uurib iga kord, kus on muudatusettepanekuid esitanud rahvasaadikud ja miks nad saalis ei viibi. Riigikogu esimees Jüri Ratas lohutab, et eeldavasti on saadikutega kõik korras ning julgustab Ernitsat jätkuvalt kolleege otsima.
Kert Kingo tuletas meelde, et täpselt aasta tagas toimus riigikogus ka ööistung.
Rahvasaadikud on öö läbi arutanud muudatusettepanekuid ning jõudnud 47. muudatusettepanekuni.
Istungit juhatab riigikogu esimees Jüri Ratas.
Võrklaev: Miks Kaja Kallas peaks tagasi astuma? Tehke umbusaldus!
Helme: Aga olgu naine ja astugu tagasi!
Tanel Kiik ütles „Esimeses stuudios“, et Keskerakond ei ole valmis loobuma peaministri kohast– kuna Keskerakonna fraktsioon on EKREIKE võimalikus koalitsioonis suurim ja kuna Jüri Ratas on rahvaküsitluste alusel teiste erakondade peaministrikandidaatidest populaarsem.
Suvel parlamendis istungeid ei ole ja kuna Keskerakond, Isamaa ja EKRE tahavad, et senisest kõrgemad lastetoetused oleksid kindla kuluna järgmise aasta riigieelarves, tuleb eelnõu seaduseks vorpida praegusel kevadistungjärgul, mis peaks lõppema juuni kolmandal nädalal. Saaks ka sügisel ja reeglina nii ka talitsakse: kõike poliitilisi soove vaadatakse riigieelarve koostamisel, kui tulud ja kulud on teada.
Seni on räägitud, et reformierakondlased on nn lastetoetuste eelnõule esitanud nii 1600 muudatusettepanekut, mistõttu tuleb „läbisurujatel“ keset suve korraldada lisaistungeid, et „takistajatest“ võitu saada.
„Meie oleme oma muudatused praegu teinud ja kui valmidust seda [lastetoetusi] sisuliselt arutada ei ole, siis jätkame muudatusettepanekute läbi hääletamist,“ rääkis Võrklaev Reformierakonna taktikast teisipäeval. Muudatusettepanekute arutamise kõrval saab riigikogu tööd venitada veel sellega, et pärast igat muudatusettepanekut on võimalik võtta kümmet minutit vaheaega.
Võrklaev kinnitas, et peaministripartei soovib peretoetustest rääkida, kuid sisuliselt ning – erinevalt praegusest – ka eksperte kaasavalt. „Oleme pidanud seda koalitsioonivalitsuse lõhkumise eelnõuks, lastetoetustega siin liiga palju pistmist ei ole – kõik [Keskerakonna] tegevused on seda minu meelest ka tõestanud.“
Riigikogu kõnepuldis on riigikohtu esimees Villu Kõve, kes esitleb parlamendile aastaettekannet. Kõve sõnul tekib lähiaastail õigus pensionile jääda enam kui poolesajal õigusemõistjal, mistõttu on oodata raskusi kõigile vabanevatele kohtunikukohtadele heade juristide leidmisega.
„Kohtusüsteem seisab silmitsi laiaulatusliku põlvkonnavahetusega. Seni on õnnestunud vabanenud kohtunikukohad täita, ent üha suuremaid ja tihedamini toimuvaid konkursse silmas pidades tekib raskusi kõigi kohtade mehitamisega kõrgetasemeliste õigusspetsialistidega,“ nentis Riigikohtu esimees.
„Iseäranis tõuseb esile süüteovaldkond, kus on juba praegu oht, et huvipuuduse tõttu võivad jääda kohtunikukohad täitmata,“ hoiatas Kõve.
Kohtunikueksamile soovijate arv on alates 2017. aastast järjepidevalt vähenenud. Veelgi halvem on aga olukord kandideerijate kvaliteediga: aastail 2017–2020 oli kohtunikueksami tegijaid 135, kellest esimesel korral sooritas eksami positiivselt vaid 35 ja teisel katsel kaheksa. Kõve hinnangul viitab see muu hulgas tõsistele probleemidele õigushariduse kvaliteedis.
Riigikohtu esimees leiab, et riik ei tohiks lubada kogu õigusõppe suundumist tasulistele kaugõppe platvormidele, mis ei võimalda piisavalt õigusteadmiste omandamist muu töö kõrvalt.
Riigikogu infotunnis esitati veel hulga spetsiifilisi majanduslikke jms küsimusi peaministrile ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile Andres Suttile. Riigikogu stenogramm kinnitab, et maaeluminister ei saanud kahe tunni jooksul ühtegi küsimust.
„Sisepoliitiline olukord ei välista päriselt seisu, kus valitsuskriisi lahendamise ühe käiguna võib vabariigi presidendi ette kerkida küsimus riigikogu erakorraliste valimiste välja kuulutamisest,“ ütles presidendi kantselei direktor Peep Jahilo kirjas riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäele.
Kert Kingo tahab Kaja Kallaselt küsida koroonapiirangute kohta, millega on tema hinnangul (ja ka halduskohtu ühe otsuse järgi) rikutud põhiseaduslikke liikumisvabadusi. „Kuidas kavatsete kõike seda kurja heastada?“„
Kallas: Tallinna halduskohus on teinud 16 lõpplahendit, millest 7 on jõustunud. 16 lõpplahendist vaid üks on teinud otsuse valitsuse kahjuks. See on esimese taseme otsus, mis tähendab, et see ei ole veel jõustunud. Samal päeval, kui tehti see otsus, siis tegi Tallinna halduskohus veel kaks otsust koroonapiirangute osas, kus õigus jäi täidesaatvale jõule. Las kohus teeb oma tööd. Põhiseadus ütleb, et teatud puhkudel ei ole õigused absoluutsed, vaid neid saab piirata teiste inimeste õiguste kaitseks.
… on Keskerakond teatanud, et seisab poliitilistes konsultatsioonides EKRE ja Isamaaga inimeste toimetuleku, peretoetuste tõstmise, hinnatõusude leevendamise ja kõrghariduse rahastamise eest.
„20-protsendiline inflatsioon mõjutab kõikide Eestimaa elanike igapäevaelu. Järjest suurem osa inimeste sissetulekust kulub kommunaalkuludele, toidule ja teenustele. Ees ootab uus kütteperiood ning meil on vaja efektiivseid lahendusi, mis aitavad inimestel toime tulla ja ettevõtetel töökohti säilitada. Oleme valmis kaaluma erinevaid võimalusi, et langetada energiakandjate ja kütuse hindu,“ ütles Keskerakonna juht Jüri Ratas.
Pressiteatega kaasnes ka foto, mida oleks patt jätta jagamata.
Helme teise ringi küsimus puudutab Keskerakonna ministreid. Ta toob välja, et ministrid kas astuvad ise tagasi, vabastatakse ametist, sest ei ole tööga hakkama saanud või kuna on seadust rikutud. „Eeldan, et see ei olnud lihtsalt naiselik tujutsemine: milles süüdistate oma koalitsioonipartnereid?“
Kallas soovitas jällegi rahvasaadikul lugeda põhiseadust. Mis puudutab kitsamalt Keskerakonna ministreid, siis Kallasele meeldis nendega teha koostööd, suuri otsuseid. „Olen tänulik Keskerakonnale koostöö eest!“ kiitis Kallas erakonda tervikuna. „Saime tehtud väga palju suuri otsuseid.“
Helle-Moonika Helme küsib olukorrast riigis kohta. Helme hinnangul ei peaks Kallas olema peaminister, sest sellisele kooslusele, kus n-ö valitsuses on ainult Reformierakonna ministrid, ei ole riigikogu andnud heakskiitu. „Millal astute sammud, et meil oleks legitiimne valitsus?“ küsib Helme.
Kallas: „Põhiseadus peaks teile olema oluline dokument.“ Kallas selgitab rahvasadikule põhiseaduse sätet, mille järgi riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. Kes on valitsuse ministrid, see on peaministri otsustada.
„Kui te ei ole rahul sellega, et mina olen peaminister, siis teil on võimalik mind vabastada – umbusaldamisega,“ rääkis Kallas lisaks. „Põhiseadust tasub riigikogulastel igal juhul tunda.“
Muudel teemadel ka!
Reformierakond on teinud Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja Isamaale ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks. Kolmapäeval kell 9 kohtusid erakonnad riigikogus, selgitamaks välja võimaliku ühisosa.
Kaja Kallas kommenteeris pärast kohtumist, et see möödus heas meeleolus ja ühisosa sotside ja Isamaaga on palju. Kallas möönis, et lähenevate valimiste tõttu saab uus koalitsioon tegutseda küll vaid lühikeses ajaraamis, ent selle aja jooksul saab siiski olulisi asju tehtud.
