Alles mõne kuu eest Eesti 200 värske esimehe Lauri Hussari viidatu – et erakonna rahakott pole kampaania tegemiseks nii priske kui mõnel teisel parteil – ei pea Kallase sõnutsi paika. „Rahakotiga polegi väga midagi halvasti. Arvan et meie kampaania eelarve maht on täiesti samas suurusjärgus kui Reformierakonnal ja EKRE-l,“ märkis aseesimees.
Kas sellisel juhul ei tulegi vähema raha eest ühiskonna kõnetamisel rohkem ära teha – a la nelja aasta taguse valimisreklaami fenomeni suunas sihtida, kus pealinna trammipeatuses eestlasi ja venelasi eraldati?
Näib, et mitte: ühiskonna kõnetamise puhul Kallas parteil probleemi ei näe.
„Toetus on meil märkimisväärne – minimaalselt 10% ühiskonnast on need inimesed, kes tegelikult tahaksid, et riigikogus oleks teistsugune esindatus, oleks uued inimesed, oleks võib-olla mingi proportsioon rohkem mitte karjääripoliitikuid,“ sõnas Kallas.
Mis ambitsiooni Eesti 200 oma värske olemisega sihib?
Rohkem reformide puhutud tuuli.
Kristina Kallas märkis, et viimased aastad on kandnud eneses vähest reformivaimu – Reformierakond on küll suutnud tema sõnutsi riiki täitsa hästi hallata, ent muutusi on vähe olnud. Eesti on jäänud toppama ja pole suutnud edasi liikuda, seda eriti sissetuleku kontekstis.
„Eesti 200 nägemus on see, et peame ambitsioonikalt edasi liikuma. Me ei rahuldu sellega, et oleme sama rikkad kui Poola – tahame olla sama rikkad kui Soome,“ seadis partei aseesimees sihi silme ette.
Eesti 200-l on kindel baasvalija olemas, leidis Kallas. Küll aga tuleb veel vaeva näha, et saada enda poole need, kes pole otsust veel kivisse raiunud.
Praegune reiting – mis erinevate uuringufirmade andmetel kõigub 9-11 protsendi vahel – võib realiseeruda valimiste järgselt parlamendis suuremaks numbriks, leidis Kallas. „Arvan, et tegelik toetus ühiskonnas on 11-12 protsendi juures,“ sõnas ta. „Arvan, et Eesti 200 väga hea tulemus saab olema 15 kohta parlamendis.“
Milliste parteide senist toetajaskonda riigikogu suure saali istekohtade hõivamisel jahitakse? Kõikide, näib Kallase öeldust.
Koostöö EKRE-ga välistatud
Eesti 200 programmist on tavakodaniku kõrvu jõudnud enim ilmselt fraasid „pikk plaan“, „personaalne riik“ ja „õnnelik Eesti“. Kellega riigikogus Eestit õnnelikuks vormima asutakse, kui selleks valitsuskoalitsiooni astudes võimalus avanema peaks?
Eks see sõltub suuresti valija tahtest, nentis Kallas, ent välistas väärtusküsimuste tõttu koostöö EKRE-ga. „Kõik teised koostöövariandid on potentsiaalselt võimalikud,“ sõnas ta.
Ta toonitas, et Eesti 200 jaoks on punasteks joonteks demokraatias sammude tagasiastumine (viitega näiteks kooseluseadusele) ning riigi senise välispoliitilise kursi muutmine.
Eesti 200 enda programmilised seisukohad – mis puudutavad riigireformiga lõpuni minemist, rohepoliitikat, haridust jne – pole Kallase sõnutsi teistele parteidele vastuvõetamatud, mistõttu peaks ruumi läbirääkimisteks olema üsnagi laialt.
Kallas lubab Eesti 200 valijale, et nelja aasta kaupa puhtalt oma karjääri jaoks sealses erakonnas mandaati ei küsita.
„Kui tunnen, et ei suuda midagi uut ühiskonna jaoks pakkuda, kui hakkan kinni jooksma sellesse, et tulen hommikul tööle, hääletan asjad läbi ning mõtlen, et mis miinimumprogrammi teha, et hääled kokku saada, siis luban, et lahkun poliitikast,“ ütles Kallas ning ütles, et see laieneb tervele parteile.
Sel pühapäeval toimub Eesti 200 valimiskongress, kus avalikustatakse valimisnimekirjad. Lisaks hiljutistele uudistele – mille kohaselt liituvad partei valimisnimekirjaga keskerakondlane Marek Kullamäe ning sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski – on oodata huvitavaid uudiseid, tõotas Kallas.
„Meil on väga tugev nimekiri. Uued inimesed on varem – mitte viimasel ajal – poliitikas osalenud, neil on tekkinud täna soov tagasi tulla,“ avas Kallas väheke tausta. „Need pole võõrad inimesed, pole tundmatud. Need pole näitlejad, lauljad, tantsijad. Nende tuntus tuleneb ikka sellest, et nad on poliitikas olnud.“
Kallase sõnutsi on ühine suund parteilastel selge.
„Tunnetan liitumiste pealt, et pole olnud keeruline inimesi ära rääkida. On ühine tunnetus, et on vaja muutust ja värsket energiat, et ei juhtuks see, mis neli aastat tagasi: kus moodustus valitsus, mille suhtes üle poole elanikkonnast oli äärmiselt rahulolematu,“ märkis ta.
