Kallas aga märkis, et suurim murekoht on, et väikereaktorid, mis plaanitud Eestisse tuua, neid veel pole reaalselt olemaski, st valmis tehtud. Ka oskusteave nende ehitamise ja hilisema kasutamise kohta on väga väike, viitas minister. Tema sõnutsi peaks esimene teoreetiliselt valmis saama 2028-2029. aastal Kanadas, misjärel alles saab näha, kuidas sellised asjad töötavad. Kallas tõi välja, et meretuuleparke on maailmas rajatud väga palju, neid saab kohe planeerida, erinevalt tuumajaamast.
Tulles aga praegusesse hetke, siis tarbijaid huvitab ikkagi enim elektri hind, mis mõjutab nende eelarvet. On universaalteenus õnnestunud meede või ebaõnnestumine? „Mina ei arva, et tegu on õnnestunud lahendusega. Ühel hetkel ta isegi suutis lüüa börsihinda, aga see hetk oli lühike. Nüüd on asi muutunud vastupidiseks,“ lausus Epler ja hindas, et kui EKRE plaanid ellu viia, pole vaja toetusi maksta ja universaalteenuseid turule tuua.
Kallas nentis, et sotsiaaldemokraadid universaalteenust sellisel kujul ei toetanud, aga see oli kompromiss, kuna oli vaja kiireid lahendusi. „Aga see tuleb üle vaadata ja ümber teha, see on kõigile selge. Aga seda ei saa teha kiirustades enne valimisi.“
Kui vaadata valimisprogramme, siis sotside sihiks on, et riik läheks 2030. aastaks üle taastuvenergeetikale. „Kohandame ümber elektrivõrgu ja teeme selle töökindlaks," seavad nad eesmärgi. Kallas rõhutas, et taastuvenergia on meie keskkonnale vastuvõetavam, tagab mõistlikud hinnad ning energiakindluse kui sellise. „Kuidas seda teha on maismaatuulepargid, meretuulepargid, päikeseenergia.“
EKRE tahab aga langetada elektri hinna kriisieelsele tasemele. Epler tõi näiteks välja, et umbes poole elektri hinnast moodustab kvoodikaubandus (CO2 kvoodid), me peaks end sellest taandama. „Kindlasti tuleb Eesti Energiaga laua taga tõsiseid vestlusi pidada selle üle, kui suur nende kasumlikkus peaks olema,“ märkis ta.
Erinevalt Kallasest pole Epler tuuleenergia osas väga optimistlik. Kallas kasutas sõna „stabiilsus“. „Sõnapaar „stabiilne tuuleenergia“ on juba midagi sellist, mida võib-olla parem mitte kasutada, sest see võib inimesi eksitada ja tekitada tuleviku osas liiga helgeid lootusi,“ arvas Epler.
Palju räägitud teema on põlevkivitööstuse saatus. Kallas ütles, et praegu ei saa ära lammutada toimivat süsteemi, kuna meil pole kõrval piisavalt päikeseparke ja tuulikuid. Küll aga arvas ta, et me ei saa oma süsteemi üles ehitada põlevkivi peale, see pole jätkusuutlik ja keskkonnale vastuvõetav. Üleminek peab toimuma.
Epler kinnitas, et kui EKRE saab võimule, võetakse hoopis suund, et põlevkivitööstusesse investeerida ja seda ülal hoida. „Ma arvan, et kui idavirumaalastega rääkida, nemad peavad ebaõiglaseks seda, et tööstust neil seal kiirkorras kokku korjatakse,“ torkas ta. „See on meie enda riigis asuv maavara, mis aitab meil tagada energiajulgeolekut, hoida elektri hinna mõistlikul tasemel.“
Saates on juttu ka võimalikust tuumajaama rajamisest tulevikus. Epler on nende osas optimistlik. Ta viitas, et varasemate katastroofide valguses teatud hirmud on, kuid tehnoloogia on arenenud ja areneb edasi, mistõttu ohutus kasvab. „Minul oli võimalus käia Soomes Olkiluoto jaama külastamas ja seal ümbruses. Mulle tundus, et kõik sealsed inimesed on rõõmsad, tuled põlevad ja energia on kättesaadav ning odav."
