Arengukava võtab fookusesse laste ja perede heaolu ja toimetuleku, tööhõive ja tööelu, vanemaealiste toimetuleku ja nende ühiskonda kaasamise, sotsiaalhoolekande süsteemi toimimise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidele võrdse kohtlemise tagamise.
Arengukava koostamisel kaasati arvamust avaldama suur ring partnereid ning kõigile ligipääsetavad avalikud arutelud toimusid näiteks ka Arvamusfestivalil. „Teeb head meelt, et arengukava koostamisel on soovinud sisukalt kaasa rääkida väga paljusid valdkondi esindavad partnerid. Soovin kõiki neid organisatsioone ja inimesi tänada, kes võtsid vaevaks kaasa mõelda, kuidas kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel oleks võrdsed võimalused inimväärseks eluks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) peab oluliseks, et arengukava vaatab Eesti inimeste vajadusi heaolu tõstmiseks tervikuna. „On teada, et parim kaitse vaesuse vastu on tööst saadav väärikas palk. Kahjuks on aga meil tööturul ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega ja erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed. Nende inimeste toetamiseks on tööturul on kavas hulgaliselt ettepanekud,“ sõnas tervise- ja tööminister Peep Peterson. Samas avaldas ta tänu kõikidele osapooltele, seal sealhulgas tööandjaid ja ametiühinguid, kes on panustanud oma aega ja energiat, et oleks eluline ja realistlik.
Võrreldes eelmise heaolu arengukavaga on uues, aastateks 2023-2030 koostatud kavas, lisandunud valdkondadena laste- ja perepoliitika, ohvriabi arendamine ja vanemaealiste heaolu. Laste- ja perepoliitika hõlmab lastekaitse valdkonna tegevusi ning neid rahvastikupoliitika osi, mis on seotud perede heaolu, lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, kuid ei dubleeri teistes arengukavades käsitletavaid rahvastiku teemasid nagu ränne, lõimumine, suremus. Ohvriabi valdkonna eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks. Vanemaealiste heaolu osas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas kaasatud ja toimetulevad.
Aastateks 2023-2030 koostatud Heaolu arengukava on varasema samanimelise arengukava jätk ja katab riigieelarve 17 tulemusvaldkonnast heaolu tulemusvaldkonda. Järgmisena liigub arengukava arutamiseks riigikokku ning pärast seal toimunud diskussioone saab valitsus arengukava lõplikult kinnitada.
