Siseminister Lauri Läänemets rääkis eile Vikerraadio saates „Uudis+“, et Venemaalt Eesti-Vene piiri lähedalt kadus tuhatkond piiriületust oodanud inimest. „Nad pandi veoautodele ja viidi minema,“ rääkis Läänemets, viidates, justkui võinuks seda teha Vene võimud.
Kaitseminister Hanno Pevkur tõdes täna, et kindlat infot selle vahejuhtumi kohta pole. „Hetkel väga palju infot kahjuks ei ole. Me teame seda, et teisel pool piiri on jäänud oluliselt vaiksemaks. Nii nagu nad tulid kiiresti, nii on nad ära viidud kiiresti. Eks me peame seda infot natuke lisaks koguma,“ rääkis Pevkur.
„Küll me teame seda, et Venemaa on ju juba varem ka Ukrainast deporteerinud välja üle miljoni inimese,“ jätkas Pevkur. „See, kuidas nad laia Venemaa peal nii-öelda ära peidetakse või edasi suunatakse, seda on hetkel keeruline hinnata. Loomulikult me seda infot kogume, aga meie põhihuvi peab ikkagi olema see, et tagada Eesti riigi julgeolek ja kaitse.“
Pevkur rõhutas, et peale konventsionaalse sõja Ukraina territooriumil peab Venemaa ka hübriidsõda, mis tähendab, et valmis tuleb olla ka teistsugusteks rünnakuteks – küberrünnakuteks, piiriintsidentideks, lennuvahenditega piiririkkumisteks.
„Me näeme, et ühtegi relva pole kõrvale visatud, kuni tuumahoiatuseni välja. Me näeme, et Ukraina on praegu väga edukas, liigub rindel kiiresti edasi, võidab oma territooriumi tagasi,“ kirjeldas Pevkur. „See momentum praegu veel ka püsib, sest [Venemaa] mobilisatsioonist pole inimesed ju veel treeningust välja tulnud.“
Kuidas käitub Eesti, kui Venemaa peaks oma ähvardused ellu viima ning ründama Ukrainat tuumarelvaga? „Kõige olulisem on see, et seda kõike ära hoida. Selleks me oleme pidevas kontaktis liitlastega. Ka järgmisel nädalal kogunevad NATO kaitseministrid ja loomulikult see vastus ükskõik millisele agressioonitegevusele saab olla ainult ühine,“ rääkis Pevkur. „Ei saa olla nii, et keegi hakkab mingit soolot tegema, need tegevused lepitakse ühiselt kokku.“
