(1)
Täna tutvustas päästeamet Eestisse rajatavat ohusireenide süsteemi. Kuula videost, millist häält sireen teeb.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnas, et ohusireene kasutatakse ainult juhul, kui on otsene oht inimeste eludele või tervisele. „Need võivad olla tsiviilõnnetused näiteks suur tulekahju, kus levivad väga mürgised gaasid või ohtlike ainete õnnetus või mõni muu, kus tuleb kiiresti tegutseda. Aga ka sõjalise ründe korral, kui on õhurünnaku oht, ka siis seda süsteemi kasutatakse,“ ütles Tammearu.
Sireene on võimalik erinevalt aktiveerida, et teavitada kindlas piirkonnas inimesi ohust, näiteks saab tööle panna ühe või paar sireeni, et teavitada ohust väiksemat gruppi inimesi. Kuid sireen ei jää ka ainsaks teavitusseadmeks kogu ohutuse süsteemis. Lisaks saadetakse välja SMS, mille sisu hoiatab samuti inimesi ohust nende piirkonnas. Tammearu sõnas, et sõnumisüsteemi juba praegu testitakse. „See annab inimestele täpsemalt teada, miks sireen käivitunud on,“ ütles Tammearu ning lisas, et SMS-i võib saata ohu korral ka ilma sireenide käivitamiseta.
Kuidas aga peaks sireenile reageerima? Tammearu sõnus, et kindel reegel sireeni käivitumise ajal on soovitus minna siseruumi ja varjuda. Tammearu sõnul tuleb sireeni järel ka SMS ning soovitas inimestel jälgida meediat, et saada täpsemaid detaile. „[Kui sireen käivitub], siis see tähendab, et oht on ja oht on tõsine. Seda ei käivitata niisama väikeste ohtude puhul,“ kinnitas Tammearu.
Tammearu sõnas, et koostöös siseministeeriumiga on välja töötamisel plaan, kuidas inimesi paremini teavitada sellest, mida tegema peab, kui sireen kunagi käivituma peaks.
22 Eesti asulat saavad sireenisüsteemi
Siseministeerium ja päästeamet sõlmisid Slovakkia ettevõttega lepingu ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks.
Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustus, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Paide.
Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.
Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aasta juuliks.
