Andres Jaadla nõudis Anti Poolametsalt tema isikuandmete väidetava õigusvastase töötlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Jaadla leidis, et tema karistusandmete nõusolekuta avaldamine Facebooki-postituses ja „Aktuaalses kaameras“ näidatud intervjuus oli õigusvastane, kuna need andmed olid selleks ajaks juba karistusregistrist kustutatud. Viru maakohus rahuldas mullu hagi ning mõistis Poolametsalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Poolamets palus Tartu ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus sisaldab ilmselgeid kaalutlusvigu, mis annab aluse maakohtu otsuse tegemisse sekkuda. Ringkonnakohus märkis otsuses, et andmed isiku karistatuse kohta on tundlik info ning nende avalikustamine sekkub intensiivselt isiku eraellu, kuna see võib põhjustada ühiskonna hukkamõistu ja tuua kaasa andmesubjekti stigmatiseerimise. Tegu ei ole siiski eriliigiliste isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, nagu on leidnud maakohus. Andmete avaldamisel (nii postituses kui ka intervjuus) oli praegusel juhul samas selge eesmärk panustada avalikes huvides toimuvasse arutellu seoses tegevusega avaliku võimu elluviimisel ja kandideerimisega olulistele ametikohtadele. Jaadla on vähemalt Lääne-Virumaal tuntud poliitik, osaleb endiselt aktiivselt poliitilises ja ühiskondlikus elus ning on vähemalt Poolametsa avaldatu kontekstis käsitletav avaliku elu tegelasena. Sotsiaalmeediapostituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad Jaadla varasemal ametipositsioonil toime pandud õigusrikkumist (korruptsioonikuritegu). Ringkonnakohtu hinnangul on avalikkusel põhjendatud huvi teada endiselt kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva isiku varasemat ametitegevust iseloomustavaid asjaolusid, sh infot toimepandud ametialaste õigusrikkumise kohta. Maakohtu vastupidine järeldus on ringkonnakohtu arvates ebaõige. Ringkonnakohus tõi välja, et Poolametsa avaldatud info Jaadla süüdimõistmise kohta korruptsioonikuritegudes on sisult õige, kuna Poolamets ei ole andmete avaldamisel sotsiaalmeedias ja meedias lisanud sellele infole selliseid väärtushinnanguid, mida saaks pidada kohatuteks. Samuti ei nähtu asjast, et Jaadla jaoks oleks info avaldamisega kaasnenud raskeid tagajärgi (tekkinud teatud ebamugavust ja meeleolu langust ei saa sellisteks tagajärgedeks pidada). Kokkuvõttes ei kaalu Jaadla õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ringkonnakohtu arvates praegusel juhul üles Poolametsa õigust sõna- ja teabevabadusele. Andmete avaldamine küll kahjustab Jaadla õigusi, kuid see riive ei ole asjaolusid arvestades ülemäärane. Seega võis Poolamets kõnealuseid andmeid töödelda ega ole käitunud andmeid avaldades õigusvastaselt, leidis ringkonnakohus.
Tartu ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse ja jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus mõlemas astmes Jaadla kanda. Hiljuti ei võtnud riigikohus Jaadla kassatsioonkaebust menetlusse.
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.
