Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

Alar Karis: Eesti on jõudnud koalitsioonita valitsuse ajajärku

Delfi saatis eile president Karisele küsimused sisepoliitilise olukorra kohta, kus muu hulgas tsiteeris tema 24. veebruari kõnet. Ta ütles seal: "Poliitiku põhikapital peaks olema tema usaldusväärsus, tõsiseltvõetavus, asjatundlikkus."

Kuidas selle lause kontekstis valitsus ja riigikogu praegu hakkama saavad?

"Vastuse andis 1. juuni õhtu riigikogus, kui üks koalitsioonierakond hääletas koos opositsiooniparteiga maha valitsuse heakskiidu saanud alushariduse seaduseelnõu. Pärast seda tundub üleliigne meenutada kahe valitsuspartei vägikaikavedu laste- ja peretoetuste tõstmise üle," märgib riigipea.

"Omavaheliste arvete klaarimiseks ja süüdlaste otsimiseks ei ole meil aega. Las sellega tegelevad hiljem lähiajaloo huvilised. Eesti vajab praegu võimalikult kiiresti valitsuskoalitsiooni, keda iseloomustab otsustamistahe ja otsustamisvõime."

Karis ütleb, et Eesti asub koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega viimaste aastakümnete teravaimas julgeolekukriisis, kuhu viis meid Venemaa agressioon Ukraina vastu. "Siia kõrvale tuleb panna meie energiajulgeolek, mille lahendamisest on veel vara rääkida. Tõenäoliselt näeme kolme-nelja kuu pärast sotsiaalmajanduslike probleemide teravnemist, kus elektri-, toasooja- ja gaasiarved panevad paljud inimesed taas keerulisse seisu ning tõstatavad küsimuse nende igapäevasest hakkama saamisest. On selge, et tuleb ka otsustada, kust leida kate suurenevatele eelarvekuludele."

President märgib, et tööd tuleb palju teha, nii valitsusel kui ka riigikogul. "Ja seda tööd ei saa keegi nende eest teha."

Karis on viimastel päevadel rääkinud parlamendierakondade juhtidega ning saanud kinnituse, et kõik nad mõistvad valitsuskriisi sügavust ja on asunud lahenduste otsimisele.

"Riigikogu jõujooni arvestades saab koalitsiooni moodustada Reformi- või Keskerakond. Endiselt on nende mõlema esimene võimalus omavahel ära leppida ja siis üheskoos parlamendivalimisteni minna. Kui selleks aga vastastikku tahet pole, ei pea neist kumbki enam häbenema kõnelusi teiste parlamendiparteidega, et leida uue võimuliidu partnerid. Loodan, et parlamendierakonnad jõuavad läbi omavaheliste konsultatsioonide tulemuseni, mis toob Eestile tagasi koalitsiooni ja valitsuse, kes suudavad riigijuhtimise tööd täie vastutustundega vedada."