"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Hiljuti avaldas ERR Aimar Ventseli artikli "Gruusia on enam kui hinkaalid". Minu kui aastaid Gruusia ajalugu õppinud ja kaua Thbilisis elanud inimesele oli see kui palsam hingele. Ausõna, grusiinid ise pole sugugi rahul, et välismaalased seostavad oma riiki eelkõige toidu ja alkoholiga. Jah, nad on head toidu- ja veinivalmistamises, kuid seal on ka luulet, tantsu, arhitektuuri, elavat ja pidevat kultuuritraditsiooni (või isegi traditsioone, arvestades Gruusia piirkondlikku mitmekesisust), mis on mitu tuhat aastat vana.
Seega ei saa ma jätta toetamata kolleeg Ventselit: "Oleks väga viisakas teada Gruusiast veidi rohkem kui sellest, millisest Thbilisi keldrist saab tellida maailma parimaid hinkaale."
Kaasnev tees on ka see, et eestlasi Gruusias miskipärast hinnatakse. "Ma ei mõistnud kunagi selle põhjust," nendib Ventsel.
Siin tahaksin sekkuda ja tuua välja mõned põhjused.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
