Epp Mäe tunnistab, et 2017. aastast tema kõrval olnud treeneri puudumine lõi mõrad sisse kogu ettevalmistusse. „Ma olin ühtäkki olukorras, kus mind Tallinnas juhendanud treener ei olnud enam minu kõrval ning kogu protsessile oli see suur miinus. Tõsi, nägime küll laagrites, aga kodune töö jäi minu jaoks vajaka,“ ütleb Mäe.
Kuigi Ahto Raska jäi teda edasi juhendama, siis sellest ei piisanud. „Raske on tööd teha, kui üks peab pidevalt paadist välja hüppama. Maksim oli tehnilise poole pealt ikkagi määrava tähtsusega ja me proovisime kahekesi küll asja toimima saada, aga see ei õnnestunud. Mina muidugi pidin oma treeningutega plaanipäraselt jätkama, aga omaette rolli mängis ka see, et Ahtol oli ka teine töökoht juures,“ sõnab ta.