Kevadel 94. sünnipäeva tähistanud Olev Nigul sündis Puhja lähedal Võsivere külas sepa pojana. Pärast Ulila algkooli ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumi lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsatööstuse erialal. Pärast ülikooli töötas Nigul õpetajana Tihemetsa metsatehnikumis. 1961. aastal sai temast Tarmeko eelkäija Tartu Metsakombinaadi peainsener, peatselt tõusis ta ettevõtte juhiks ja direktori ameti pani ta maha alles 2002. aastal. Lõplikult ta ettevõttest ei lahkunud, vaid jätkas Tarmeko nõukogu esimehena.
Hea ärivaist
„Saime esimest korda kokku kui ma veel pangas töötasin ja tema oli üks nendest, kes tuli kaasa ideega luua Tartu Kommertspank,“ ütleb endine Tartu linnapea, Akadeemilise spordiliidu juht Ants Veetõusme. „Ta oli tõesti selline mees, kes oli hingega asja juures, mõtles tulevikule ja tal oli tolle aja kohta mastaapi.“
„Tema jaoks ettevõte juhtimisel riigikord tähtsust ei omanud,“ iseloomustab Kallas nii sotsialismi kui kapitalismi tingimustes edukalt firmat juhtinud Nigulit. „Ärivaist oli tal fantastiline ja tal oli suhtevõrgustik äri tegemiseks. Vaatamata sellele, et tal oli kabinetis intarsia vormis hästi suur Lenini pilt, siis ma arvan, et ta Lenini teoseid polnud kunagi lugenud ja isegi Marxi Kapital jäi tal läbi võtmata.“
Taasiseseisvumispäeva vastuvõtt Kadrioru roosiaias.Foto : Stanislav Moshkov
„Ta oli puhtalt majandusinimene ja teadis, kuidas majandada,“ lausub Veetõusme. „Kui on hea majandusinimene ja mõtleb oma ettevõttele, siis ideoloogia ei loe. Sellepärast sai ta suurepäraselt hakkama, Tarmeko oli nõukogude ajal väga hästi arenenud nii siseturu jaoks kui ka väljapoole. Kui hakkasid uued tuuled puhuma, siis ta otsis kohe võimalusi minna välisturule ja uuendada sisseseadet. Tehnoloogiat sai ta juba vene ajal, nii palju ta oma kolleegidega suutis Moskvast välja rääkida.“
„Ta oli hingega Tarmeko juures ja praktiliselt lõpuni,“ sõnab Veetõusme. „Mõned aastad tagasi, kui juhtimine oli reaalselt poegadele üle läinud, siis tihtipeale läks ta ikka tööle. Ta vaatas, kuidas töö käib ja tundis huvi lihtinimeste vastu.“
„Tarmeko juures oli ta tegev viimase hingetõmbeni, see oli üks tema pereliige,“ lisab Kallas.
