Estonia
This article was added by the user . TheWorldNews is not responsible for the content of the platform.

EUROOPA ERISAADE | Yana Toom Martin Helme peaministri soovist: me ei osale valitsuses, mis muudaks Eesti Euroopa vaadet

Tallinnas käivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise järgmise koalitsiooni moodustamiseks võiks vastu võtta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste küsimustega, aga eks sel oleks ka mõju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi „Euroopa Erisaate“ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni näeksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sõjast Ukrainast. Riho Terras ennustas õigesti sõja tulekut, millal see võiks lõppeda? Kas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kõned Putiniga on kasulikud? Veel räägivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on päris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.

Ei saa ka europarlamendis mööda küsimusest, milline koalitsioon Eestis võiks sündida ja mis oleks selle mõju Eesti vaadetele Euroopas. Isamaa eurosaadik Riho Terras keeldus –nagu paljud teised parteikaaslased – enda eelistust otse välja ütlemast.

„Ma usun, et meie erakonna juhtivad poliitikud on Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega laua taga. Samasugune kohtumine toimu ka Keskerakonna ja EKRE poliitikutega. Eks iga erakonna jaoks on mõistlik olla koalitsioonis ja viia oma poliitilisi eesmärke ellu. Küsimus on selles, kas seda kümne kuu jooksul teha jõutakse. Aga loomulikult on Isamaa jaoks mingid asjad tähtsad, mis lauale pannakse. Olgu need siis eestikeelne haridus, pere- ja lastetoetused, riigikaitse, kus kahtlemata on paljudel parteidel ühisosa. Aga kindlasti ka inimeste toimetulek tänase majandus-, energeetika- ja sõjakriisiga. Ja kindlasti tuleks mõelda energiakandjate käibemaksu alandamisele,“ loetles Terras olulisi partei soove.

„Kui seal ühisosa leitakse, siis valitsus tuleb. Loomulikult pole see Isamaa otsustada ja Isamaa [pole] süüdi selles kriisis. Tegelikult on Reformierakond valimistest peale seda parlamendi koosseisu niimoodi käidelnud, et Isamaad ei kutsutud esialgselt kohe laua taha. Sellest on tänane olukord tingitud,“ leidis ta.

Terras ei öelnud isegi seda, kumba varianti ta just Euroopa poolt vaadates võiks eelistada. „Minu eelistus on see, et Isamaa jaoks olulised teemad saaksid ellu viidud. Ja teine eelistus on see, et see kõik peaks toimuma võimalikult kiiresti ja valitsuskriis saaks võimalikult kiiresti lahenduse,“ jäi ta napisõnaliseks.

Keskerakonnal pole mitut varianti. Partei juhatus on teinud ettepaneku EKRE-le ja Isamaale eelmise koalitsiooni taasloomiseks. Samas on EKRE juba selle peale öelnud, et sooviks sel juhul peaministri kohta Martin Helmele. Kuidas paistaks Martin Helme Eesti peaministrina siia Euroopasse?

„Muidugi tahaks olla koalitsioonis, aga mitte iga hinnaga. Kindlasti Keskerakond ei osale valitsuse moodustamisel, mis muudab meie väljavaateid Euroopa poole peal. See ilmselt ikka ei tule kõne alla,“ teatas erakonna eurosaadik Yana Toom.

Toom oli ka 2019. aastal kriitiline EKRE ja Isamaaga loodud koalitsiooni osas. Kas tema kriitika on lahtunud seoses partei sooviga sama võimuliit taastada?

„Oleks muidugi tore, kui oleks ühel erakonnal 51 kohta riigikogus, siis poleks ka midagi arutada. EKRE-l seda täna ei ole, seda pole ka meil ega Reformierakonnal. Eks ma olen pettunud, kuidas Reformierakond käitus. Neil on muidugi ka meile üksjagu etteheiteid, kuid see asi on vastastikune,“ rääkis Toom.

Ta lisas, et ühiskonnas number üks teema on inimeste toimetulek, mis on Reformierakonna poolt unarusse jäetud. „Ma ei saa öelda, et armastan EKRE-t, endiselt ei armasta. Aga ma ei armasta ka Reformierakonda, mis sa teed!“

Kuidas Terrasele paistaks, kui tekiks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon, kus Martin Helme oleks peaminister? EKRE juhid on ju olnud väga kriitilised NATO, USA ja liitlaste suhtes ning pole sellest loobunud. „Ma usun, et need läbirääkimised toovad parima lahenduse,“ ei olnud Terras ikka nõus oma vaateid avama.

Euroopa poliitilist päevakorda hoiab jätkuvalt suure pinge all Putini sõda Ukrainas. Eelmise aasta lõpus oli Riho Terras see, kes ennustas täpselt sõja tulekut, kui paljud seda ei uskunud. Nüüdseks on see kestnud üle saja päeva, kas Terras oskab juba öelda ka seda, millal see võiks lõppeda?

„Oleksin ennustamisega väga ettevaatlik, sest selle nädala alguses ennustasin Vikerraadios, et Venemaa ründab Ukraina viljavarusid. Ja täna toimus Ukraina suuruselt teise viljahoidla vastu rünnak. Tundun endale natuke Igor Mangina,“ ütles Terras alustuseks.

„Ma ei oska ennustada. Praegu on olukord selline, kus sõjaolukord ei liigu. On patiseis. Ukrainlastel ei ole piisavalt jõudusid, et olukorda muuta. Vene väed ei suuda teha olulisi edasiminekuid. Vene poolel on võitlusmoraal nõrk, ukrainlastel jälle selle võrra vähem relvi. Ma arvan, et mõlemad oleks n-ö vaherahuks valmis, kuid rahu saab tulla ainult siis, kui üks pool enam ei suuda. Ja Ukraina ei ole valmis täna mingit rahulepet sõlmima, ehkki mitmed hääled Euroopast kõlavad selles suunas, et lõpetage ära, kuigi Venemaa on saanud endale 25% Ukraina territooriumist,“ kirjeldas Isamaa eurosaadik olukorda.

Terrase sõnul oleneb väga palju sellest, mida Euroopa ja teised läänemeelsed riigid relvastuse tarnetega saavutavad. „Mida rohkem saab Ukraina moodsaid relvi, seda raskem on Venemaal Ukrainat võita. Või teha olukord, kus Ukraina hakkab territooriumi tagasi võtma.“

Kumba peab oluliseks Yana Toom, kas relvastuse tarneid või rahu? Selge on ju, et näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron üritab kõnedega Vladimir Putinile kanaleid lahti hoida.

„Esiteks ma pean ära ütlema selle, et erinevalt Riho Terrasest panin ma oma prognoosidega nii puusse kui võimalik. Minu käest prognoose küsida pole mõistlik, ma pole Mang ega Terras,“ naeris Toom.

„Mis puudutab küsimust, siis teame, et kõik sõjad lõppevad ükskord läbirääkimiste laua taga. Üks asi on relvaressurss, millest Riho räägib, aga teine on inimressurss, mis pole Ukrainas lõpmatu. Küsimus on, kes need inimesed on, kes nende relvadega sõdivad. Mis nende ressurss on?“ arutles Keskerakonna saadik.

„Ma loen Eesti meediast, et Macron helistas Putinile ja on sada tundi temaga rääkinud. Aga ma saan aru, et mingisugust dialoogi on vaja, sest küsimus on, millega see kõik lõppeb. On patiseis ja ühel hetkel nagunii kõik maanduvad laua taga. Küsimus on see, millal see juhtub, mis on see n-ö nullpunkt, kus alustame kõnelusi. Siin mõned pakuvad ennast vahendajaks ja ma ei näe selles midagi halba,“ leidis ta.

Terras aga ütles selle peale kohe, et dialoogiks on vaja kahte osapoolt ja praegu on seda dialoogiks raske nimetada. „Ma arvan, et praegune rääkimine ei anna midagi, eriti kui see Ukrainale ei meeldi. Iga kord, kui Macron on rääkinud, teatab Ukraina välisminister, et see oli nüüd küll väga paha. Peame olema selgelt Ukraina poole peal. Kahjuks seda prantsuse presidendi käitumisest ei näe, et oleksime selgelt Ukraina poole peal. Ka relvasüsteemide tarned on sellised seitse-kümme-kakskümmend relvasüsteemi. See ei aita päriselt olukorda lahendada,“ kritiseeris ta.

Terrase sõnul on vaja keskenduda relvatarnetele. „Peame selgelt suurendama Euroopa relvatööstuse tootmist ja seda siis Ukrainale andma niipalju kui võimalik. Minu ettepanek oli siin Euroopa Parlamendis koos paari Saksa kolleegiga moodustada lend-lease ehk Euroopa kaitsefondi kasutamine Ukrainale võimaldada selliselt, et nad ise otsustavad, mida nad ostavad. Nagu tegi USA Teise maailmasõja ajal, ka praegu on neil lend-lease’i leping.“

„Mis inimestesse puutub, siis Ukrainas on olukord praegu selline, et ka paljud minu tuttavad pakkusid ennast rindele, kuid neile öeldi, et kutsume teid siis, kui vaja on. Ehk neid vabatahtlikke, kes tahaksid ja saaksid minna rindele, on väga palju rohkem kui neid, kes praegu saavad relvi kanda,“ vastas ta Toomile.

Eurosaadikud aga tõid välja, et mitte kogu kriitika pole olnud alati õige. Seda näiteks Saksamaa puhul.

„Palju on ette heidetud Saksamaale, et nad ei aita piisavalt,“ rääkis Toom. „Aga ma saan aru, et Saksamaa on ennast niipalju demilitariseerinud, et neil polegi väga seda võimekust. Aga rahaliselt nad aitavad meeletult. Asi pole ainult relvades.“

Seda möönis ka Terras. „Sakslased aitavad. Küsimus on selles, et nad ei suuda iseenda suhtlemist pressile teha selliselt, et nad selgeid sõnumeid välja annaks. Nad annavad erinevaid sõnumeid ja see tekitab olukorra, kus ukrainlased ei usalda neid enam.“

Parasjagu just sel nädalal hääletab europarlament tohutu hulga seisukohtade üle, mis puudutavad Euroopa Liidu kavasid nn rohepöördeks ehk kliimasõbralikumale majandusele üleminekuks. Samas on need kavandatud reformid äärmiselt keerulised ja tehnilised ning sisaldavad kindlasti ka murekohti. Eesti eurosaadikud räägivad, milliseid keerulisi küsimusi nad seoses rohepöördega näevad. Vaadates saadet on võimalik näha, et nad on selles osas üsnagi murelikud. Saate lõpus toob Yana Toom välja aga ühe olulise õppetunni, mille tegemata jätmise tõttu võib öelda, et Eesti eurosaadikud ei ole ühes olulises kohas, kus täna peaks Eesti murede eest just rohepöördes seismiseks olema. Vaata saatest, mis see on!

Saate valmimist toetab Euroopa Parlament.