Estonia

GALERII | EKRE kongress | Martin Helme: tean täpselt, mida tuleb teha, et tuua Eesti välja keskmise sissetuleku lõksust või palgavaesusest

Õhtuleht avaldab Martin Helme kõne täismahus.

 Martin Helme kõne EKRE kongressil

4. juuli 2020

Kallid erakonnakaaslased,

Olen teie ees kongressil sõnavõtuga esinenud pea igal aastal, seekord


aga täiesti uues rollis. Palun teilt mandaati saada erakonna juhiks.

Meie erakonda 7 aastat juhtinud Mart andis nädala eest teada soovist


esimehe amet maha panna ning uuele inimesele üle anda. Ta tegi seda
mitte väsimusest või tüdimusest, vaid selleks, et me saaksime veelgi
tugevamaks muutuda. Me kõik oleme talle tohutu töö ja suurepäraste
saavutuste eest väga palju võlgu.

Majandusteemade kõrval ei saa me mingil juhul lubada tagaplaanile
jäämist väärtusteemadele. Eeloleval sügisel viib koalitsioon riigikogu
saali meie jaoks kaks kõige olulisemat koalitsioonilepingu punkti. Neis
on ühendatud korraga väärtuspoliitika ja otsedemokraatia teema. Me peame
seadusandlikult paika panema ning administratiivselt ära korraldama
rahvaküsitluse 2021. aasta kohalike valimiste ajal põhiseaduse
täiendamiseks, et määratleda perekond ühe mehe ja ühe naise vahelise
püsiva liiduna. Me teame, et koalitsioonierakondadel on selles küsimuses
erinev arvamus ja küllap siis iga erakonda teeb kampaaniat oma seisukoha
kaitseks. Aga küsimuse küsimise osas on kokku lepitud ja sel teemal
koalitsioonis erimeelsust ei ole. Samuti ei ole meil vaidlust
põhiseaduse muudatuse tegemiseks, et anda rahvale referendumite
algatamise õigus. Ka selle seadusemuudatuse soovime riigikogus käima
panna sügisel.

Meil seisab lähikuudel ees keeruline teema euroliidu eelarve ja


päästepaketi osas. Me suhtume ettepanekutesse ülimalt umbusklikult. Näen
selget ohtu, et kui päästepakett vormistatakse tema tänasel esitatud
kujul, nihutab see meid mitme pika sammu võrra lähemale Euroopa
Ühendriikidele. Sellega ei saa meie erakond mingil juhul nõus olla ja
see ei oleks kooskõlas ka koalitsioonileppes sätestatuga. Mööndes, et
viimase saja aasta kõige tõsisema majanduskriisi valguses tuleb meil
leppida kokku erakorralistes meetmetes Euroopa majanduse turgutamiseks,
ei saa see olla kattevarjuks edasisele föderaliseerumisele.

Just selle ära hoidmiseks fikseeriti meie nõudmisel Eesti ametlikes


positsioonides selgelt eitav seisukoht euroliidu ühistele maksudele,
maksusuveräänsuse vähenemisele ning võimalusele, et täna tehakse
kuluotsused ilma kokkulepeteta tagasi maksmise allikate osas. Me oleme
omalt poolt näidanud üles mõistlikkust ja paindlikkust, ega ole
torpedeerinud euroliidu toimimist või takistanud lahenduste otsimist.
Aga meie järeleandlikkuse limiit on täis ja neist seisukohtadest
taganeda pole meil plaanis.

Head aatekaaslased,

Täna esimehe kohustused üle andev Mart on palju rääkinud sellest, et


meie eesmärk peaks olema 51 kohta riigikogus. Ma ei taha sellest
ambitsioonikusest taganeda, kuid lubage ma sõnastan selle pisut
teistmoodi. Meie eesmärk peab olema järgmiste valimiste võitmine ja
järgmise valitsuse moodustamine ehk peaministri koha võtmine. Olen
rahul, kui teeme seda ainult oma fraktsiooni liikmetega, aga ma lepin ka
sellega, et peame taas koalitsiooni moodustama. Rõhutan siinjuures, et
ei kohtade arv ega ametinimetuste kõrge kõla pole eesmärk omaette.
Eesmärk on ellu viia poliitikat, millest ma just rääkisin. Eesmärk on
kujundada Eestit seda nägu, nagu ta meie meelest olema peab. Eesmärk on
saavutada, et ülejäänud ühiskondlik eliit – nii poliitilised jõud,
meedia, akadeemikud, ettevõtjad, meelelahutajad, kõrgkultuuri loojad –
võtaksid omaks meie nägemuse. Selle saavutamine pole mõistagi kerge. See
ei tule ilma vastandumisteta. Aga me oleme näidanud, et me raskusi ei
karda. Oleme aastaga valitsuses näidanud sedagi, et meid tasub uskuda –
viime oma lubadused ellu! Meid valides teavad inimesed, mida saavad.
Oma eesmärkide saavutamiseks on meil vaja teha tööd nii iseendaga, oma
erakonnaga kui loomulikult ka valijatega. Igaühel meist on võimalik
isiklikult areneda, kuulata kriitikat ja endalt küsida: kas ma oleks
saanud midagi teha paremini, öelda teisiti, selgitada põhjalikumalt.
Rahulolu endaga ja sellega, kuhu me välja oleme jõudnud on allakäigu
algus. Just selle ära hoidmiseks loobus Mart esimeheks tagasi
kandideerimisest. Ärme lase tema sammu raisku, arvates, et mind see
vajadus ei puuduta!

Meil on jätkuvalt kasvava liikmeskonnaga erakond, kus on väga palju


talente. Me peame tugevdama erakonnas mehhanisme, mis motiveerib
inimestel enda välja pakkumist ja proovile panemist. Me peame soodustama
inimestel meie organisatsioonis panustamist ning valimisnimekirjades
kaasa löömist. Me peame premeerima töökust ja tulemuslikkust, aga
mõistagi ka seda, et tööd ja tulemust tehakse meie ideoloogia kasuks,
mitte isikliku edevuse või kasu nimel. Me oleme konservatiivid ja
hindame hierarhiat, kuid ka hierarhilised süsteemid peavad töötama
hästi. Ma soovin erakonda tööle saada kui ühte suurt meeskonda. Nii
juhatust, volikogu, fraktsiooni kui ringkondasid rohkem ja sujuvamalt
omavahel suhtlema panna, tööd ja tegemisi enam laiali laotada,
ideekorjeid ja häid praktikaid kiiremini jagada ja juurutada.
Ma ei luba teile, et meil kaob ära kahemehe tagatuba – Mardi nõu on
selleks lihtsalt liiga väärtuslik – kuid ma luban, et hakkan tegevusi
laiemas ringis läbi arutama.

Meie erakonna organisatsioon peab jätkuvalt laienema ja süvenema. See


tähendab, et liikmeid tuleb juurde värvata ja olemasolevaid liikmeid ei
tohi lasta letargiasse, vaid neid tuleb ikka hoida tegevuses. See
tähendab, et peame järgmisteks kohalikeks valimisteks aasta pärast
suutma luua igas viimases kui omavalitsuses osakonna ja need osakonnad
peavad võimalikult paljudes kohtades välja minema erakonna nimekirja,
platvormi ja lipuga. Kui eelmiste kohalike valimiste eesmärk oli saada
võimalikult paljudes omavalitsustes volikogus esindatus, siis järgmiste
kohalike valimiste eesmärk peab olema võimalikult paljudes
omavalitsustes saada võimule. Kui me eelmine kord keskendusime
peamistele keskustele, siis seekord keskendume tervele Eestile. See
aitab meid siduda kohalikul tasandil inimeste igapäevamurede lahendamise
kaudu nendega. See aitab meil välja sõeluda tegusaid ja tugeva
potentsiaaliga inimesi, keda edaspidi tuua riigikogusse või
ministritoolile – või miks mitte ka presidenditoolile. Ja see annab
meile võimenduse järgmisteks tähtsateks valimisteks ehk riigikogu
valimisteks.

Head rahvuskonservatiivid,

Mõnes mõttes ei muutu täna mitte midagi, mõnes mõttes muutub kõik – me


asume kirjutama uut peatükki nii oma erakonna kui oma riigi ajaloos. See
saab olema üks suur ja põnev seiklus tõe, headuse ja valguse nimel
kurjusele kartmatult vastu astudes. Meid ootavad ees oma katsumused ja
joovastused. Kui te lubate mul end juhtida selles seikluses siis luban
omakorda, et te ei kahetse ega pea pettuma!

Ka mina olen talle väga palju võlgu. Mardi laia selja taga sain ma teha
oma senist tööd erakonnas, teades rahulikult, et juhi vastutust kannab
tema. Jah, ma tean, enamik erakonnakaaslasi ja suur osa avalikkusest
arvab, et me oleme nagunii üks ja sama, kuid ma kinnitan teile, et
lõplikud otsused langetas ikkagi esimees. Ja lõplik vastutus erakonna
käekäigu eest oli temal. See on koorem, mida ei saa tegelikult jagada.

Nüüd seisan teie ees ja palun teil anda see otsustus ja vastutus mulle.


Need on aukartustäratavalt suured kingad, millesse mul tuleb astuda.
Ju te teate ja tunnete mind juba niigi päris hästi, aga juhi vahetus
tõstatab paratamatult küsimuse: mis siis ikkagi muutub?

Kõigepealt sellest, mis ei muutu. Meie erakond on Eestis eriline ja


ainulaadne, kuna oleme kõige selgema maailmavaatega, võiks lausa öelda,
kõige ideoloogilisem partei Eestis. Päris kindlasti ei muutu meie
sügavast veendumusest välja kasvanud poliitika, mis seisab normaalse
perekonna, traditsiooniliste pereväärtuste, rahvusriigi ideaali ja
kristliku Euroopa eest. Me usume, et laste kasvatamisel on parim kui
seda teevad nende endi ema ja isa, et kõige toredam perekond on selline,
kus on ka õdesid-vendasid, tädisid-onusid. Et see nii oleks, peab riik
toetama ja motiveerima tervet hulka hoiakuid aga ka majanduslikke
otsuseid. Traditsiooniline abieluinstitutsioon ei ole muutunud mõtetuks,
teda on lammutatud ja naeruvääristatud mitu inimpõlve aga talle ei ole
suudetud pakkuda aseainet. Siit ja just siit tuleb otsida põhjust
läänemaailma demograafilisele kriisile, aga samuti ka moraalsele
kriisile. Eneseusu kriisile.

Me peame jätkuvalt Eesti põhiseaduse kõige olulisemaks alusväärtuseks


seda, mis on kirjas preambulis: Eesti on loodud eestlaste rahvusriigiks
ja on meie rahvuslik kaitseala. Siin saame korraldada elu oma parema
äranägemise järgi, oma traditsioonidest ja eripäradest lähtuvalt.
Globalism on meile vastuvõetamatu kontseptsioon just selle tõttu, et ta
saab võidutseda ainult rahvusriikide surnuväljal. Koos eestlusega
kaitseme tegelikult kogu Euroopa tsivilisatsiooni.

Kõigile tänapäevastele vasakradikaalidele ja nende poolt ära hullutatud


lõhkujutele või ära hirmutatud põlvitajatele ütleme: Euroopa
tsivilisatsioon on inimkonna ajaloo tippsaavutus. Parim, õilsaim,
ilusaim, loovaim, dünaamilisim. Jah, oma verise ajalooga – kes peaks
seda paremini teadma, kui meie oma verise ja ränga ajalooga. Jah, oma
puudustega. Aga inimloomus ongi puudulik. Meil pole vaja midagi häbeneda
ega millestki lahti öelda ei eestlaste ega eurooplastena. Me ei nimeta
ümber ühtegi tänavat, lase maha lõhkuda ühtegi mälestusmärki, pressida
endalt välja ühtegi vabandust. Euroopa eluviis loeb. Ka valged elud
loevad.

Põhjus, miks me ei nõustu massimmigratsiooniga on ju selles, et


rahvastiku välja vahetamine toob kaasa pöördumatu muutuse selles
ühiskonnas. Eurooplaste või eestlaste väljavahetamine oma iidsel
kodumaal toob asemele midagi vähem väärtuslikku. Me ei nõustu sellega.
Me ei lase sellel juhtuda. Veel üks asi, mis meie erakonna puhul mitte
kunagi ei muutu!

Aga mis siis muutub? Usun, et järgnevatel aastatel muutuvad


majandusteemad meie jaoks väga oluliseks. Meil seisavad ees rasked ajad
koroonakriisi tõttu tekkinud majanduslangusest. Tänane valitsus on meie
osalusel juba praegu teinud ära väga palju, et selle kriisi lööki
pehmendada. Meil seisab ees veel suur töö, et kriisist võimalikult
kiiresti ning võimalikult tugevalt välja tulla. Meie kõige olulisem
ülesanne on tagada töökohad oma inimestele. Ja mitte lihtsalt töökohad,
vaid korraliku palgaga töökohad. Just see on ju keskne teema
niinimetatud ukraina maasikakorjajate küsimuses. Tegemist ei ole eesti
põllumehe kiusamisega, nagu valelikult väidetakse. Tegemist on eesti
inimeste eest seismisega, et ka Eesti maapiirkondades oleks võimalik
leida tööd ning leida tööd hea palgaga. Loomulikult tõstavad need, kes
siiani on saanud endale odavamat tööjõudu, selle peale kisa. Aga
vastupidiselt õelale laimule ei ole meie tööjõupoliitika eesmärk mitte
maapiirkondadele kahjulik, vaid kasulik. Meie vankumatu seismine eesti
inimeste eest ja Eesti rahvusriigi eest tööjõu teemadel näitab, et meie
põhimõtteline vastuseis massimmigratsioonile ei ole ajendatud mitte
rassismist või mingitest muudest foobiatest, vaid lähtub soovist hoida
Eestit Eestina ning tagada, et siin oleks hea elada.

Rahvusliku majanduse tugevdamine on olnud ja jääb ka edaspidi meie


erakonna üheks keskseks eesmärgiks. Just nii tagame me oma inimestele
hea sissetuleku siin, mitte üle lahe, tagame peremehe staatuse oma maade
ja metsade üle, tagame ühiskonna, kus loodud rikkust ei kandita mitte
kuhugi globaalse peakorteri maksuparadiisi vaid investeeritakse siin
edasi uue rikkuse loomiseks.

Rahvusliku majanduse edendamiseks ja eesseisvast kriisist tugevamalt


välja tulemiseks on tarvis julgust ja selget nägemust, mida me soovime
saavutada. Me oleme juba näidanud, et me oskame praktikas hinnata neid
peamisi hoobasid, mis aitavad majandusel kasvada. Selleks, et panna
Eesti majandus tööle uuel, kõrgemal tasemel ja niimoodi tagada
reaalpalga kasv ja kõigi inimesteni jõudev kõrgem elustandard, ei ole
vaja leiutada imerohtu. Selleks on ikka vaja neid nelja asja: alandada
makse, vähendada regulatsioone, ergutada innovatsiooni ning tagada, et
haridussüsteem saadab igal aasta ellu inimesi, kellel on oskused ja
teadmised uue väärtuse loomise ilusasse protsessi sujuvalt kaasa lüüa.
Seda on muidugi öelda lihtsam kui teha.

Ükskõik, kas tegu on maksualanduste või dereguleerimisega, vastuseis


olemasoleva muutmiseks kasvõi natukenegi on tohutu. Ometi oleme
näidanud, et nii nagu lubasime, alandasime makse. Oleme ka näidanud, et
suudame toetada oma ettevõtteid tagades kriisist hoolimata läbi Kredexi,
MES-i ja EAS-i võimaluse laenu võtta ja investeeringuid teha. Oleme
näidanud, et me mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selleks, et
riik majandust languse ajal turgutaks ning pannud käima plaanid suurte
riiklike infrastruktuuriprojektide ellu viimiseks, mis tõsi küll,
edenevad minu silmis liiga aeglaselt. Siit jõuame tagasi
dereguleerimiseni: pean vajalikuks muuta planeerimise ja keskkonnamõjude
hindamise reegleid, et Eestis saaks kiiremini ja odavamalt ehitada nii
riik kui erasektor.

Need on kõik tegevused, üksikotsused, mis peavad  teenima suuremat,


laiemat eesmärki. Mis siis on minu nägemus Eestist? Millist Eestit mina
näha tahan?
Ma tahan, et Eesti oleks nagu Läänemere Šveits. Tark. Töökas.
Kõrgtehnoloogiline. Vaba. Turvaline. Moraalselt puhas. Looduskaunis.
Isepäine. Enesekindel rikas suveräänne rahvusriik. Unustage ära uus
Põhjamaa. Sealne poliitiline paradigma ja ühiskonnamudel on midagi, mida
tuleb võtta kui hoiatust, mitte kui eeskuju!

Ma tahan, et meie ühiskond oleks kokkuhoidev ja solidaarne, kus omasid


ei jäeta maha ja nõrgemaid ei lasta hukkuda. Me saavutame selle mitte
läbi kõike ühetasaseks rulliva sotsialismi, vaid läbi ühiste väärtuste
ja identiteedi, läbi kokkuhoidmise ja sellise sotsiaalse võrgustiku, mis
saab tekkida ja toimida ainult peresõbralikus rahvusriigis.

Ma tahan, et meie noored saaksid hariduse, mis juurutab neisse


uhkustunnet oma rahva ja riigi üle, mis annab neile teadmised,
mõtlemis-, vastupanu- ja argumenteerimisvõime, et lükata resoluutselt
tagasi globalistlike äärmusideoloogiate võlu ning libalubadused. Haridus
peab andma noortele oskusi ning teadmisi, mille abil elada oma elu
edukalt, luua juurde uut väärtust, mitte kultiveerima noortes õigeid
liberaalseid hoiakuid, nagu kliimastreik, homotrall või BLM.

Pole mingit kahtlust, et Eestis on palju ebaõiglust ning liiga paljud


inimesed elavad vaesuses. Parempoolse inimesena ei arva ma, et kõik
inimesed peavadki ühtmoodi või võrdselt elama. See lülitaks tasa
eripärasuse, võtaks inimestelt ära põhjuse pingutada ja edasi püüelda
ning oleks omakorda ebaõiglane teistest andekamate, loovamate või
töökamate suhtes. Kuid ma pean väljakannatamatult ebaõiglaseks seda, kui
inimesed teevad kõik õigesti – õpivad tublilt, loovad pere, käivad tööl
– ja ei ela sellest hoolimata normaalselt ära. Kui tööl käiv inimene on
jätkuvalt vaene, siis on tegemist majanduse struktuuri veaga, mis tuleb
parandada. Ma tean täpselt, mida tuleb teha, et tuua Eesti välja
keskmise sissetuleku lõksust või palgavaesusest.

Football news:

Real Madrid: Casillas will always be a Real Madrid player. The best goalkeeper in the history of Spain
In Spain, complete chaos: Espanyol refuses to fly out of La Liga, Depor and all the others - from Segunda
Ferran Torres passed a medical before transferring to Manchester City and signed a contract until 2025 (Fabrizio Romano)
Emmanuel Adebayor: Mourinho is the best coach in the history of football
Casillas announced his retirement
De Gea has found a double-the coach of Scottish Ross County. In his team, 19% of the players are called Ross – even all the goalkeepers
Ancelotti on the recipe for winning the Champions League: unconsciousness of actions, luck and courage