Valitsus peab terendavast kriisist võitu saamiseks riigi juhtimiseks valitud pankrotihalduri või saneerimisnõustaja stiili vahetama edukust võimaldava mõtteviisi vastu, kirjutab Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Valitsuse pingutusi riigi rahanduse korda tegemiseks tuleb kiita, kuid Exceli tabelite korrastamist ei tohi lasta paisuda maaniaks, mis elu kõik muud aspektid tahaplaanile lükkab. Eesti majandus langeb juba poolteist aastat ning ettevõtjate hinnangul kukkus meie konkurentsivõime selle sajandi madalaimale tasemele. Energeetika valdkonnas oleme põhjanaabritest kehvemas positsioonis.
Ettevõtte jaoks kujutavad saneerimine ja pankrot äärmuslikku arengustsenaariumi, mis käivitatakse, kui juhtkond ja omanikud pole suutnud võetud kohustustega toime tulla. Kui usume, et Eesti riik kestab igavesti, ei saa raskuste ületamiseks kasutada juriidilise sõnastusega vürtsitatud pankroti või saneerimise mõtteviisi. Pankrotti ei ela üle ükski ettevõte, saneerimise läbib edukalt vaid viiendik. Eestlastena ootame riigijuhtidelt paremat tulemust.
Eesti riigi ees seisavad raskused, kuid tunnuseid, mis viitaks, et me ei tule kohustustega toime, pole ilmnenud. Samas keskendub valitsusliit ühiskonnaga põhjalikult läbi arutamata üksnes äärmuslikele meetmetele, nagu maksude tõstmine ja uute väljamõtlemine. Tegutsetakse, justkui kriis oleks haripunktis. Nii mängitakse maha õigete sammude astumiseks vajalik aeg.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
