Schengeni reeglitele vilistatakse. Lisaks: Donald Trump on kelm, Hiina kinnisvarahiid on krahhi äärel ja Rootsis suurlinnades tapetakse keegi üle päeva.
See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
Lõppev nädal kustutas Euroopa kaardilt ühe riigi, olgugi et sellise, mis rahvusvahelist õigust silmas pidades eksisteeris üksnes faktiliselt, mitte juriidiliselt. Inimõigustest lugu pidavad kodanikuühendused hoiavad aga kahe käega peast kinni, sest paistab, et armeenlaste järjekordne tragöödia pole hea Aseri gaasi kõrval Euroopa Liidu silmis suurt midagi väärt.
Artsahhist sai Aserbaidžaan. Mägi-Karabahh – ajaloolisema nimega Artsahh – kaotas sel nädalal viimsegi suveräänsuse. Aserbaidžaani kaitsejõududele alla vandunud Armeenia satelliitriik pidi saatma oma relvajõud laiali ning neljapäeval liideti piirkond Aserbaidžaaniga. Võimaliku tagakiusamise eest on pagenud üle poolesaja tuhande etnilise armeenlase. Lähedal asuvat Aseri Nahhitševani enklaavi külastas sel nädalal ka Türgi riigipea ning nüüd kardavad armeenlased, et aserid tahavad annekteerida ka Armeenia Sjunikhi maakonna, mille abil saaks luua Bakuust katkematu maismaakoridori Türgini.
USA annab Poolale raha. Joe Bideni administratsioon teatas nädala alguses, et laenab intressivabalt Poolale 2 miljardit dollarit, et Varssavi saaks oma relvahangetega tõrgeteta jätkata. Nädala eest lõi laineid Poola valitsusjuhi väide, justkui ei saaks poolakad Ukrainale enam relvi anda, sest neil on vaja ka ennast relvastada. Washington rõhutas, et Poola on USA vankumatu partner, kelle panus NATO idatiiva julgeolekusse on hindamatu. Ameeriklased loodavad, et on suutnud nädalaga pingeid veidi maha tõmmata.
Venemaa tembutab diislikütusega. Kreml keelas ära diislikütuse ekspordi. Ametlikult on tegu ajutise meetmega, kuid lõpptäthtaega väljaveokeelul pole. Osa analüütikuid näeb selles püüdu Euroopat kütteperioodi eel pitsitada, teised leiavad aga, et otsuse taga on Venemaa enda puudujäägid – idanaabril on rafineerimisvõimekustega lihtsalt kehvad lood. Liiati sõltub Venemaa praeguseks kütuste ekspordist rohkem kui ülejäänud maailm selle impordist.
Trump on kelm. Donald Trump korraldas koos oma vanemate poegadega korduva ja ulatusliku kelmusskeemi, millega puhuti kunstlikult õhku sisse Manhattanil ja Floridas asuvale kinnisvarale, et selle tagatisel saada pankadest rohkem laenu. Nõnda ütles New Yorgi osariigi kohtunik. Otsuse järel kaotab oma ettevõtluslitsentsi Trump Organization, seades ohtu kogu ekspresidendi äriimpeeriumi. Arvukad kohtuasjad Trumpi üle jätkuvad.
Prantsuse väed lahkuvad Nigerist. President Emmanuel Macron teatas, et ligi poolteist tuhat Prantsuse sõdurit on aasta lõpuks Nigerist kadunud. Pärast riigipööret nõudis sealne hunta prantslaste lahkumist, kuid seni puksis Pariis vastu. Niger on olnud oluline keskus džihadismivastases võitluses, kuid nüüdseks on kõigis Saheli riikides Prantsuse mõjuvõim sisuliselt kadunud.
Evergrande sügavas augus. Hiina suurimate kinnisvaraarendajate sekka kuuluva Evergrande’i juht Hui Ka Yan on politsei vahi all, selgus sel nädalal. Kinnisvaraarendaja on ülimalt keerulises seisus ning Hongkongi börsil kauplevad kontserni aktsiad sentide eest. Kriis Hiina kinnisvaraturul seega üksnes süveneb.
Euroopa mõrvapealinn Stockholm. Rootsis tapeti 12 tunni jooksul kolm inimest, mõrvad olid pealinnas Stockholmis ja ülikoolilinnas Uppsalas. Septembri jooksul on tapetud juba 11 inimest, mis teeb sellest veriseima kuu viimase nelja aasta jooksul. Jõugukuritegevus on ületanud Rootsis igasuguse normaalsuse piiri. Politsei sõnul jäid kuulirahe ette kurjategijate sugulased.
FOOKUSES: Schengeni viisaruumi mured, Iisraeli-Saudi soojad suhted ja naftast Legod
Schengeni viisaruumi mured
Euroopa ühtne, piiridevaba ruum on taas ohus. Lõppeva nädala jooksul teatas Saksamaa, et taaskehtestab osaliselt piiril Poolaga kontrolli, sest migratsiooni kolmandatest riikidest pole muidu võimalik ohjata.
Otsesem piirkontroll on Saksamaal juba praegu Austriaga ning lisaks on paljud teised liikmesriigid suuremal või vähemal määral piirikontrolli taastamas – nende seas ka Põhjamaad. Põhjuseks nii migratsioon kui ka sellega kaasas käiv islamiterrori oht.
Piirikontrolli on vähemalt osaliselt taastanud veerand liikmesriikidest, kelle elanikkond moodustab kokku poole euroliidu rahvastikust. Sisepiiride taastamise taga on mõistagi välispiiride poorsus. Tuumikriigid, nagu Saksamaa süüdistavad näiteks Poolat selles, et need ei pea kolmandatest riikidest pärit migrante kinni, vaid lasevad neil rahus Saksamaale jalutada.
Euroopa Liit püüab olemasolevat süsteemi reformida ning praegune kriis on rattad osaliselt taas käima pannud. Kuid kiireid lahendusi sellest hoolimata Brüsselist ei paista.
Iisraeli-Saudi soojad suhted
Laiemale avalikkusele märkamatult on suhted juudivabariigi ja kõrbekuningriigi vahel jõudsalt paranenud. Möödunud nädalal kuulutas Saudi kroonprints Mohammed bin Salman, et valmimas on olulisim diil külma sõja lõpust saati. See diil on suhete normaliseerimine Iisraeliga.
USA vahendusel on Iisrael viimastel aastatel loonud diplomaatilisi suhteid Araabia maailma riikidega, mis veel aastakümneid tagasi eitasid juudiriigi eksistentsi. Põhjuseks mõistagi Palestiina küsimus. Lähis-Ida geostrateegiline konflikt Iraani ja Saudi Araabia vahel on aga arusaamisi muutnud.
Washingtonilt nõuab Riyadh julgeolekugarantiisid ja relvatarneid. Kas Joe Biden saab vastutasuks stabiilsema ja madalama hinnatasemega naftaturu?
Kõige paremad Legod tulevad naftast
Taani legendaarne mänguasjatootja Lego pidi tunnistama, et katsetused alternatiivplastidega pole õnnestunud. Juba aastaid on otsinud ettevõte võimalusi asendada fossiilset tooret oma tootmisprotsessis, kuid sel nädalal teatasid taanlased, et nii taimsed kui ka taaskasutatud plastid pole lihtsalt sama head.
Küll on alternatiivid hapramad ega hakka nii hästi üksteise külge kui naftast valmistatud klotsid, ent nagu selgus, ei ole alternatiivne tootmine ka tingimata väiksema süsinikujalajäljega. Siiski lubas ettevõte, et ei jäta jonni ja püüab sellest hoolimata olla kümnendi pärast süsinikuneutraalne.
Mida toob tulevik?
Slovakkia valib parlamenti. Slovakid lähevad juba pühapäeval valimisjaoskondadesse, et anda oma hääl uue parlamendi moodustamiseks. Arvamusküsitlused ennustavad nappi edu populist Robert Ficole. Euroskeptilise ja russofiilse platvormiga Fico on Viktor Orbáni masti mees, kuid ka võidu korral ei suuda ta saavutada sellist võimu, et Slovakkia praegust kurssi oluliselt muuta.
USA valitsus lähebki kinni. Nädalatagune hoiatus, et ameeriklaste rahvasaadikud ei suuda riigikulutustes kokku leppida, lähebki ilmselt täide. Pühapäeval kukub kell, mil vabariiklased peaksid järele andma ja mingitki kokkulepet pakkuma. Praegu taovad nad aga üksnes obstruktsioonitrummi. Kui aga kongress riigi kulutustes kokku ei suuda leppida, läheb föderaalvalitsus lihtsalt kinni. Vaatlejate sõnul võib kongressis toimuv tsirkus vabariiklastele aasta pärast toimuvatel valimistel kätte maksta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
