Esmaspäeval pidasid haridusminister Kristina Kallas ja haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri õpetajate palgatõusu üle lisakõnelusi, kuid kokkulepet ei sündinud ning Voltri kohtus kolmapäeval riikliku lepitajaga.
Voltri sõnul andis ta lepitajale vajalikud dokumendid üle ning esmaspäeval peaks selguma, kas haridustöötajate avaldus võetakse menetlusse, kirjutab Delfi.
Juhul, kui lepitaja haridustöötajate rahulolematusega tegelema hakkab, on kaks võimalust: osapooled saavutavad kompromissi või saadakse õigus „reaalseid samme astuda“ ning katkeb töörahukohustus.
Voltri sõnul toimub juhul, kui riik ja EHL kompromissi ei leia, õpetajate streik.
Refereeritud artikli täisteksti loe Delfist.
Riigieelarve läbirääkimistel kõlanud lubadus tõsta õpetajate palga alammäära ainult 1,8% ei ole õpetajaid rahuldav lahendus, teatas EHL eelmisel nädalal.
Eesti Haridustöötajate Liit taotles 2024. aastaks õpetajate töötasu alammääraks 1950 eurot. See on võrdne prognoositava Eesti Vabariigi keskmise töötasuga aastal 2024. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas esitas valitsusele kaks lisarahastuse taotlust, mis tagaks ka õpetajate töötasu alammäära tõusu 8%. Seda aga valitsus oma otsusega ei toetanud.
Praeguseks on Eesti Haridustöötajate Liidu poole pöördunud paljud õpetajad, kes on avaldanud nii nördimust valitsuse otsuse üle kui ka valmisolekut oma õiguste eest seista, sh streikida. Saame nende murest aru ning oleme nendega solidaarsed. Tööseisak on äärmuslik meede, kuid seda ei saa välistada kui poliitilisel tasandil ei saada aru õpetajate palgaprobleemist ja seeläbi kogu Eesti riigi edasise käekäigu olulisusest.
