Vahetada verd, vahetada nime
Gräzin tahaks Keskerakonna kõigest vanast puhtaks pesta ning parteile uue hinguse sisse puhuda.
„Kes on kaua aega juhid olnud, mõtlevad vanamoodi,“ juhatas ta oma ettepanekud sisse. „Jaanus Karilaid ütleb, et erakond on pärinud Rahvarinde traditsioonid. Aga Rahvarinde traditsioonide aeg on möödas. Elame uues maailmas: meil on tekkinud Peterson, parempoolsed, Eesti 200. Sellises Eestis neile Rahvarinnet vastu panna on absurdne. Savisaar naeraks selle praeguse Keskerakonna välja.“
Mis on lahendus?
Partei tasub üle võtta üksnes selleks, et sel baasil ehitada üles uus erakond.
Igor Gräzin
Gräzin näeb pääseteed lisaks esimehe väljavahetamisele kahes punktis: tuleb anda ideoloogiale uus lihv ning paha ei teeks ka partei ümbernimetamine.
„Kui räägin sellest, et tänast Keskerakonda tõenäoliselt tulevikus vaja ei ole, siis on mõtet uuel kandidaadil partei üle võtta üksnes selleks, et sel baasil ehitada üles uus erakond. Seda on võimalik teha: mõelda, kuidas EKRE tekkis Rahvaliidust, Parempoolsed Isamaast. Pole vaja karta,“ rääkis Gräzin Delfile. „Tähtsaim on maailmavaade, millega kaasneb ka nimi, millega omakorda kaasneb erakonna liikmete lojaalsus ja valmidus parteid toetada.“
Gräzin märkis, et tsentristide valimisaegne lööklause - „Julgelt inimeste heaks!“ - peakski tähendama julgust oma minevikus lahti ütelda.
Gräzin märkis, et sarnased meeleolud on erakonnas laiemad, kui esiti arvata oskaks.
„Mina pole üksi, kes selliseid jutte räägib. Nii ühest riigi otsast teiseni välja, helistatakse ja räägitakse samu asju - kuidas samamoodi edasi ei saa. Aga ideed, kuidas edasi minna, on erinevad,“ tõdes poliitik.
Keskerakonna Tartu piirkonda juhtiv Igor Gräzin pole teadagi kriitilise ega värvika sõnakasutusega kitsi. Nii ka täna, kui jutuks tulid keskparteid puudutavad arengud.
„On vaja aru saada, et Keskerakond mitte ei kaotanud neid valimisi, vaid sai surmamatsu. See on selline suur kaotus ja kolakas, mille eest kannavad vastutust nii erakonna esimees kui ka juhtorganid,“ märkis ta Delfile. „Praegune kombinatsioon - mis ühendab endas esimeest, juhatust, minu poolest kasvõi turundusinimesi - süsteemina ei tööta. Kogu senine juhtimine on olnud nihukene ämber, et pane kõrvaklapid pähe, et seda kolinat mitte kuulda.“
See on asja üks külg. Teine oluline aspekt on Gräzini hinnangul asjaolu, et Ratas lubas enne valimisi kehvade tulemuste korral poliitilise vastutuse võtta, ehk ametist tagasi astuda.
Senine juhtimine on olnud nihukene ämber, et pane kõrvaklapid pähe, et seda kolinat mitte kuulda.
Igor Gräzin
„Kui Ratas on lubanud, et ta võtab poliitilise vastutuse, siis ma ei pea tema jätkamist eriti võimalikuks. Tal lasub moraalne kohustus tagasi astuda ilma igasuguse surveta. Kui ta vähegi aus inimene on, peab ise tagasi astuma, “ ütles staažikas poliitik, kelle silmis näeks olukord sootuks teine välja, polnuks Jüri Ratas enne 5. märtsi sellist sõnumit avalikkusele edastanud. „Siis oleks mõtet mõtiskleda, kuidas selle meeskonnaga edasi minna.“
Kui parteis lähebki erakorralisteks valimisteks, oleks praeguse seisuga Jüri Ratase vastu kandideerimas Mihhail Kõlvart. Kas viimasel on Gräzini selge soosing olemas?
Põhimõtteliselt küll, märkis poliitik. Siiski ei tahtnud ta Kõlvarti külge kinni jääda - ta ei välistaks, et kandideerimas võiks näha muidki tegijaid.
„Eks vaatame, kes seal veel on. Meil on erakonnas 14 000 liiget. Kui juhtkond välja võtta, jääb alles 13 9500 - nende hulgas võib olla rohkem kui üks alternatiiv. Aga Ratase poolt hääletada pole lihtsalt võimalik, kuna ta on öelnud, et võtab poliitilise vastutuse,“ sõnas Gräzin.
Potentsiaalseteks juhtideks peab ta enda hinnangul näiteks Jaan Tootsi (kes on Ratase vastu juba kord kandideerinud) ning näiteks Jaak Aabi, keda peab „võimsaks tegijaks“.
